põhjuseks tugev sõjalaevastik & tugev militaarne prestiiz. 1788.aastast hakkas laienema Austraaliasse, kes oli James Cooki poolt 1770 Suurbritannia trooni alla ,,avastatud". 1788 jõudis esimene vange täis laevastik Botany Bay'sse. Enne seda oli SB viinud oma vange Põhja-Ameerikasse (tegelikult polnud üldse pikaajaline traditsioon!). 19.saj keskpaigaks oli Austraalia vangikolooniatesse viidud juba 150 000 vangi. Uus-Meremaa koloniseerimine sai alguse 1840ndatest, ehkki selle oli James Cook kuulutanud Briti krooni alla. Kõige olulisem uus SB koloniaalvaldus oli kahtlemata India, kus oli enne britte domineerinud prantslased, ent Seitsmeaastase sõja lõpuga Prmaa loovutas oma alad vms. Briti poliitilist ja majanduslikku võimu hakkas ennekõike teostama Ida-India kompanii, kes hakkas India vürstiriikidega sõlmima lepinguid SB pakkus vürstidele soodsaid lepinguid ja protektsiooni, saades vastu kaubanduslikud õigused vms. Alates
pool alla 50% elanikkonnast) · Linnades hakkas kasvama uute haridust omandanud professioonide osakaal(nt arstid) Balti erikorra teised tunnused · Majandulik: tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa vahel(likvideeriti Katariina II ajastul) · Usuline: Baltikumis säilis baltisakslaste käes oleva luteri kiriku ainupositsioon(muutused alles alates 1840ndatest), kuigi ka õigeuks lubatud · Keeleline: Baltikumis asjaajamiskeeleks saksa keel(muutused alate 1860-1880ndatest), erandiks suhtlus Peterburi keskvõimu ladvikuga( keisri, senati ja kolleegiumitega), milles kasutati vene keelt · Sõjaline: kuni 1797 a-ni puudus nekrutikohustus(eestlasi-lätlasi ei võetud vene sõjaväkke) · Tulemuseks: jätkuv kuulumine saksa protestantliku kulutuuriruumi Baltikumi suhe keskvõimuga
Elektriline telegraaf jõudis Eestisse aastal 1855. Telefon levis 1890ndatel Eesti aladel. Olulist rolli majanduses mängis raudtee, 1860ndatel algatati raudtee liinide rajamist (1. liin: Tallinn-Peterburg, 1870, 2. Liin: Tallinn-Tapa-Tartu-Valga-Riiga). Laiarööpeline raudtee. Kitsarööpeline raudtee: Pärnu-Viljandi. Laeva ehitus, oluline ranna äärsetes piirkondades (Pärnu lahe ja saared). Enamasti ehitati puidust väikseid laevu, alles 1840ndatest võib rääkida suurtest aurulaevadest. 24) Linnastumine ja linnarahvastik: Linnade kasv: 19. saj alguses Eesti alal oli 12 linna. 1820 Eesti linnades elas kokku üle 35 000 inimese. Eesti suurim linn oli Tartu, kus elas 8000 elanikku (Riias elas 40 000 inimest). Tallinnas elas 13 000 inimest. Rahvastiku arv kasvab aga aeglaselt. Suuremad muutused algavad 1860ndatel aastatel, seotud talupoegade liikumisvabadustega
2010. a andmed selle kohta, kas Lenné käis ka Raadi pargis kohal või tehti projekt kohal käimata. Ei teata täpselt, milline oli Raadi park enne inglise stiili mõjulepääsu. Arhiivides puudub ka plaan 19. sajandi keskpaigast, mis näitaks Lenné võimalikku kujundust. Ometi on julgetud väita, et põhiliselt 1840ndatest pärit vabakujulist skeemi oluliselt ei muudetud. Kogu planeeringut organiseerivaks looduslikuks teguriks oli avar veepeegel, mille ümber paiknevat hoonestust sidus looklev pargiteede võrk. Siit-sealt avanesid maalilised vaated härrastemajale, haljastusele ja kõrvalhoonetele. 20. sajandi algul oli Raadil geomeetrilise joonisega muruplats ülemisel terrassil, ilupuude ja põõsastega. Terrasside servas pügatud võradega pärnad. (K. Lootus) VEEL NÄITEID EESTIST Hiiu Suuremõisa
annaabi.ee 
