Koosnevad aminohapetest Õlid Taimsed rasvad jaguneb jaguneb 1 grammis 17kj energiat 1 grammis 39kj energiat Valgud Rasvad
ühendid · Meie toitumisahelas esimeseks lüliks · Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · Hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega · Organismis kerge säilitada Enamlevinud orgaanilised ühendid looduses · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12% Toiteväärtus · Süsivesikute arvele langeb meie elutegevuseks vaja minevatest kaloritest 60% · 1g süsivesikute lõhestumisel vabaneb 17kJ energiat · Süsivesikud annavad 50% päevas minevast energiast Jaotus · Jagunevad kolme põhirühma 1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm -Ketoosil on ketoonrühm Oligosahhariidid · Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid,
Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud. Lahustuvad hästi vee, liiguvad organismi kiiresti, omistatakse kergesti. Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina. Sahharoos e peedi- või roosuhkur: levinud kõigis klorofülli sisaldavatest taimedest Laktoos e piimasuhkur: lehmapiimas kuni 5%
(nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ja on liigispetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid – koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid – koosnevad ainult aminohappe jääkidest AMINOHAPPED Valke moodustavaid aminohappeid on 20
Nad on saanud süsivesikute ehk karbohüdraatide nime oma elementaarkoostise tõttu:ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett (süsinikuhüdraat) Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad.Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta. (17kJ) ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas
organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6 C=O (karbonüülrühm); -OH (hüdroksüülrühm) Põhiliseks rakkude toitaineks Monomeerideks di- ja polüsahhariididele Paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades Sahharoosist vähem magus Fruktoos Mesi, puuviljad Magusam kui sahharoos Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud Lahustuvad hästi vees Liiguvad organismis kiiresti Omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur Tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi- või roosuhkur levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes
süsivesikuid, 30% rasvu ja 10% valke. Iga neljas tarbitud süsivesik läheb ajju, süsivesikud kesknärvisüsteemi ainsaks toiduks. 1) Monosahhariidid – C aatomite arv on 5-6 vahel, lihtsüsivesik * Viiesüsinikulistest on olulisemad riboos (RNA koostises) ja desoksüriboos (DNA koostises) * Kuuesüsinikulistest on tähtsad glükoos ja fruktoos – organismide põhilised energiaallikad. Loomsed organismid saavad glükoosi toidust. Glükoosi oksüdatsioonil vabaneb energia (17kJ/g), mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP), lihastesse ja maksa glükogeenina hilisemaks kasutamiseks. 2) Oligosahhariidid – moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel, ühinemisel tekib glükoosiidside. *Sahharoos = glükoos+fruktoos *Laktoos = glükoos+galaktoos 3) Polüsahhariidid – koosneb suurest hulgast monosahhariididest *Tärklis – taimede säilitusorganiks talletunud glükoos *Tselluloos – taimede rakukesta peamine koostisaine
Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6 C=O (karbonüülrühm); -OH (hüdroksüülrühm) Põhiliseks rakkude toitaineks Monomeerideks di- ja polüsahhariididele Paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades Sahharoosist vähem magus Fruktoos Mesi, puuviljad Magusam kui sahharoos Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud Lahustuvad hästi vees 5 Liiguvad organismis kiiresti Omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur
annaabi.ee 
