Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Varjaagid on uuristanud ruune isegi Hagia Sofia katedraali Konstantinoopolis (tänapäeva Ankaras). Hiljem, 1790ndatel, uuristasid prantsuse sõjaväelased Napoleoni Egiptuse sõjakäigul sealsetele monumentidele oma nimesid. Seega on grafiti aastatuhandeid vana ning levinud erinevates maailma paikades. Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (näiteks "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti) 70
· Direktooriumistiil lihtne, range, kasutas vähe kaunistusi. Populaarsed olid Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid. · Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärasem. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid vanaegiptuse kunstist (tiivulised sfinksid). Inglismaa: · WILLIAM KENT ehitas maja, mis meenutab Palladio Villa Rotondat. Ameerika: · THOMAS JEFFERSON kavandas Virginia Ülikooli ja osariigi esinduskogu hooned · 1790ndatel alustati Valge Maja ja Kapitooliumi ehitamist Prantsusmaa: · Suurmeistrid SOUFFLOT(kavandas Pariisi Pantheoni) ja GABRIEL (Väikese Trianoni lossi Versailles' pargis) · Ampiirstiili päevil hakati ehitama Madeleine'i kirikut (meenutab kreeka templit) · Püstitati võidukaari Venemaa: · Kunstide akadeemia hoone, Marmorpalee · GIACOMO QUARENGHI Smolnõi Instituut · Börsihoone · Kaasani peakirik (VORONIHHIN) · Linnaehituslikud ansamblid
Baltisakslaste jaoks olid äärmiselt tähtsad märksõnad mineviku austamine, viisakus, kokkuhoidmine, uhkus, aga ka sõnapidamine muuhulgas lubadus olla truu Vene keisrile. Baltisaksa naised kirjanikena (Barbara Juliane von Krüdener, Laura Marholm); Esimesed baltisaksa naiskirjanikud 17. saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias sündinud von Kürdeneri isa, vana balti aadlisuguvõsa järeltulija, oli kubermanguvalitsuse nõunik ja salanõunik, ent ka baltikumi esimese teatri rajaja. Elu jooksul reisis von Krüdener
sümmeetriliseks, meander. Prantsusmaal oli lihtsaim direktooriumi stiil, sisekujunduses vähe kaunistust. Populaarsed olid pompei seinadelt saadud motiivid. Paraadlik, raskepärane oli ampiirstiil. Lemmik oli sfinks. Klassitsism tärkas inglismaal. Seal oli Palladio mõju olnud pidev. 1725 ehitas Kent Palladio stiilis maja. Uue riigina tuli esile Ameerika, mis oli iseseisvunud. Klassitsism sai seal esindusstiiliks, mille propageerijaks oli Jefferson. Tema kavandas Virginia ülikooli hoone. 1790ndatel alustati valge maja ehitamist. Kapitoolium(Usa kongressi hoone washingtonis). Prantsusmaal on kuulsaim Pariisi Pantheon. Ampiirstiilis oli Madeleine kirik, mis jäljendas täielikult kreeka templit. Tähe triumfikaar Pariisis. De la Mothe. Klassitsism venemaal Seal kujunes klassitsism arhitektuuri õitseajaks. Peterburg oli õitsev pealinn. Klassitsismi maaletoojaks oli Katariina II. Ta kutsus sinna väljamaa arhitekte. Kunstide akadeemia hoone,
rajajaks oli esimene inimene, kes tuli mõttele võtta osa kogukonna maast endale ja kes leidis uskujaid, et see maatükk on tema omand. Arvas, et suveräänsus kuulub rahvale, mitte valitsejale ning et suveräänsus on jagamatu ja seda ei ole võimalik delegeerida ning seetõttu oli ta esindusdemokraatia vastu. Ideaal: otsene demokraatia, kus täitevvõim sõltub kogu rahvale kuuluvast seadusandlikust võimust. Ideoloogia Mõiste võttis 1790ndatel käibele filosoof Destutt de Tracy, kes kirjeldas teadust ideedest, mis avalduvad ebateadlike hoiakutena (nt. eelarvamused, klassiteadvus jms). Laiemalt tuvustasid mõistet Karl Marx ja Karl Mannheim (kumbki teineteisest sõltumatult). Nende käsituses tähistas ideoloogia nähtusi, mis on seotud ideede ühiskondliku ,,tootmisega" ning seejuures inimene ise neid selgelt ei teadvusta. Need on ideaalid, uskumused, maailmavaade, mis on seotud sotsiaalsete gruppide või klassidega
annaabi.ee 
