Charlesi nimele on jäänud monarhia ajaloo jooksul külge negatiivne maine. Kodusõja kaotanud kuningas Charles I oli ainus inglise monarh, kes hukati. Pärast isa surma 1649. aastal oli tema poeg Charles II sunnitud 18 aastat pagenduses veetma, uuesti troonile tulles omandas ta aga kerglase kuulsuse ja teenis ohtralt pilkeid. Nagu juba öeldud, saavutasid cavalierid suurima populaarsuse Stuartite dünastia kuningate Charles I (1600-1649a.) ja Charles II (1630-1685a.) valitsemisajal. Vastavalt kuninglikule ediktile ei tundnud kuningakoja koerad suletud uksi, neid oli suurel hulgal kuninglikes ruumides ning neid lubati isegi Briti alamkotta. "Toy-spanjel on koer, kelle lõi kuningas ise" nii on öelnud kuningas Charles II kaasaegsed. Kuigi tõsi ta on, et kuningas ise koerte aretusega vahetult ei tegelenud; kuidas see ka polnud, on tõug nime saanud ning võlgneb oma edasise eksistentsi tänu temale
o kajastas nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke · valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma riigis parlamendile, mis valitakse iga 2 aasta tagant o parlament käib regulaarselt koos o esindavate saadikute arv sõltus laekuvate maksude suurusest o valimisõigus neil, kes maksvad makse · taotlesid monopolide kaotamist · taotlesid südametunnistuse vabadust · independid taotlesid kohut kuninga üle Charles I mõisteti surma 1649a. Levellerite liikumine · rajajaks John Liburne o arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt, parlamendi volitused piiratud · võrdustamise idee · seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamine · usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ja trükivabaduse pooldajad · ideaaliks demokraatlik vabariik · demokraatliku konstitutsiooni projekt ,,Rahva kokkulepe"
üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charlesi nimele on jäänud monarhia ajaloo jooksul külge negatiivne maine. Kodusõja kaotanud kuningas Charles I oli ainus inglise monarh, kes hukati. Pärast isa surma 1649. aastal oli tema poeg Charles II sunnitud 18 aastat pagenduses veetma, uuesti troonile tulles omandas ta aga kerglase kuulsuse ja teenis ohtralt pilkeid. Nagu juba öeldud, saavutasid cavalierid suurima populaarsuse Stuartite dünastia kuningate Charles I (1600-1649a.) ja Charles II (1630-1685a.) valitsemisajal. Vastavalt kuninglikule ediktile ei tundnud kuningakoja koerad suletud uksi, neid oli suurel hulgal kuninglikes ruumides ning neid lubati isegi Briti alamkotta. "Toy-spanjel on koer, kelle lõi kuningas ise" nii on öelnud kuningas Charles II kaasaegsed. Kuigi tõsi ta on, et kuningas ise koerte aretusega vahetult ei tegelenud; kuidas see ka polnud, on tõug nime saanud ning võlgneb oma edasise eksistentsi tänu temale
ja see koosnes 2 kojast: ülemkojaks Lordide koda ja Alamkoda. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida parlament pidas oma õiguseks. Charles I rõhutas, et kuningas ei sõltu parlamendist ja kuulutas välja sundlaenu. Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, milles rõhutati, et parlamendi kinnituseta ei saa kedagi sundida laenu tegema ja kedagi ei või arreteerida ilma kohtuotsuseta. Kuningas saatis parlamendi laiali. Tüli viis kodusõjani. 1649a. hukati Charles I ja kuulutati välja vabariik. Tegelik võim läks independentite liidrile Oliwer Cromwellile. 1660a. taastati Stuartite dünastia.
annaabi.ee 
