Neid reegleid tunneme vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Suutmatus kirjaviisi kokku leppida on ka põhjus, miks rootsi Piibel tervikuna eesti keeles ei ilmunud. Siiski anti välja 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament, tõlkijateks Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Tegemist oli esimese läbinisti eestikeelse raamatuga. Rootsi aja trükised on valdavalt vaimuliku sisuga, Martin Gilläus tõlkis "Ma tulen taevast ülevalt", kasutusel tänini. Aastatel 16311710 ilmus vähemalt 45 eestikeelset raamatut. 1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht : "Ordinari Freytage PostZeitung". Johann Skytte eestvedamisel loodi: 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, 1631 avati Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasium. 1631 esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632 avati pidulikult ülikool mida nim. Academia Gustavianaks. Avaaktusel ütles Skytte, et kool on mõeldud ka talupoegadele, kuid reaalselt sellist võimalust polnud
a piiblikonverentsid Liepa mõsias Võnnus · 1687. a Pilistveres, ei jõutud üksmeelsusele · 1693. a Johan Hornung avaldas ladina keelse eesti keele grammatika · Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani Heinrich Stahl Eesti kirjasõna · Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse Uus (Vastne) Testament · Kirikulaulude tõlkija Martin Gilläus, "Ma tulen taevast ülevalt'' · Eestikeelne luule · 16311710. a ilmusid vähemalt 45 eestikeelset raamatut, maakeeles · 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht Ordinari Freytags Post Zeitung Gümnaasiumid ja Tartu ülikool · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner · 1630. a loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium · 1631. a avati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium ja Riias · 1632. a 15 oktoobril pidulik Tartu Ülikooli avamine ( Academia Gustaviana) · Võisid õppida ka talupojad · 4 teaduskonda
1686 Vastne Testament (LõunaEesti murdes) (UT). Andreas ja Adrean Virginius said selle imeteoga hakkama. Seda ilmus umbes 400 eksemplari. Tegelikkuses olid ka olemas PõhjaEesti murdes UT ja VT. Ilmumiseni ei jõutud. ,,Stahli kodu ja käsiraamat". Ühelpool saksa keel, teisel pool PE keel. Sinna oli paigutatud katekismus, lauluraamat, evangeeliume, palved, tekste erinevateks kiriklikeks talitusteks. Seda ilmus 6. trükis. 20 000 eksemplari. 16311710 ilmus eesti keeles 45 raamatut. Hinnang Rootsi ajale VanaHea Rootsi aeg. See on pigem hinnang järgnevale ajale. Oma ajalooga hakati tegelema ärkamise ajal. Põhjasõda 1699. aastal pandi kokku liit, et saada Rootsilt maavaldused tagasi. Sinna kuulusid: Taani (Skandinaavia lõunaosa), Poola (Eestimaa ja Liivimaa), Venemaa (Ingverimaa). 1700 veebruar Poola väed ületasid piiri ja asusid Riia linna
kelle mõned tollased tõlked on tänini kasutusel ilmalikust kirjandusest sai populaarseks eestikeelne juhuluule tähtsamate perekondlike sündmuste puhul sai kombeks kinkida eestikeelseid luuletusi Kadrina pastor ja hilisem Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann silmapaistvam nn juhuluule viljeleja lõunaeestikeelseid raamatuid lubasid võimud trükkida Riias, põhjaeestikeelseid Tallinnas, kokku ilmus aastatel 16311710 vähemalt 45 eestikeelset raamatut, lisaks ka veel väiketrükiseid; arvestades laialdast lugemisoskust, trükiti maakeeles ka mitmeid Eestimaa kindralkuberneri teadaandeid Rootsi aja lõpus sai alguse Eesti saksakeelne ajakirjandus ja rajati trükikojad Tallinnas ja Tartus 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht Ordinari Freytags PostZeitung Gümnaasiumid ja Tartu ülikool: Euroopas olid 17. sajandi algul väga populaarsed humanismi ideed, milles rõhutati eriti teaduse ja
annaabi.ee 
