saarele = Hiina vabariik · 1948 kuulutati mandri Hiinas välja HRV -> Mao Zedong · Majandus läks riigi juhtimise alla -> Viieaasta-plaanid · Kujunes Mao isikukultus · Hiina kom suunda hakati nim mauism · Riigis kehtestati kom dikt · 1958 Mao suur hüpe · Suur hüpe ei andnud tulemusi -> kujunes Mao vastane opositsioon · Opositsiooni hävitamiseks viis Mao läbi kultuurirev = hukkus umbes 15mln inimest · 1976 Mao surm · Võimuvõitluses jäid peale mõõdukad -> muuta Hiina mõnekümne aastaga · 80.aastate keskpaik saadi lahti näljahädast · Hakati juurutama turumajanduse põhimõtteid · Hakati looma erimajanduspiirkondi · Kevad 1989 4.juuni verised sündmused Taevase Rahu väljakul
võnnu lahing-23.juuni 1919.võideti baltisakslasi,kes olid põlisvaenlased.eesti oli huvitatud rahu sõlmimisest sest:punaarmee väed lähenesid taas eestile,tagalas sõjatüdimus ja maj.probl.vasakerakondade rahupropaganda.vene oli huvitatud rahu sõlmimisest sest sõjatüdimus,punaarmee jõud otsakorral,vaja noort riiki üles ehitada.rahulepingu punktid olid eestile soodsad-sobilik riigipiir,venemaa eestlastele õigus koju tulla,eestile ei laienenud vene välisvõlad.saadi 15mln kuldrubla vene pärandist.vene tunnustas I ametlikult eesti iseseisvust.
8. Vabadussõja tähtsus: * I eestlaste täielikult võidetud sõda * oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel (uued riigid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia) 9. Tartu rahulepingu sisu: *NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta *pandi paika piirid *Eesti sai 15mln kuldrubla *NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale *lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises *vangid vabastati *Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad 10. Tartu rahu tähtsus: *mõlemad riigid tunnustasid teineteist *sõlmiti diplomaatilised sidemeed
vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus.See võit oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks ning võimaldas Läti seaduslikul valitsusel taastada oma võim. Lätist sai Eesti sõjaline liitlane. Millal sõlmiti Tartu rahu (kuupäev ja aasta) ja mis sellega kokku lepiti? rahulepingule kirjutati alla 2.veeb. 1920 (leping jõustus 30märts) *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust *venemaa Eestile 15mln kuldrubla *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest *sõja lõpetamine *sõjavangide vabastamine Eesti iseseisvumisega seotud isikud, millist rolli täitis, milliste sündmustega või ettevõtmistega seotud olid: J.Poska- rahvuskubermangu komissar, Ajutise Valitsuse esindaja, Tallinna linnapea J. Kuperjanov- eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant. Osales Tartu vabastamisel, sai Paju lahingus haavata, mille tagajärjel suri J
Jõhvi linn Kiviõli linn Ressursside mõju Riigi majandusele: põlevkivi, ida-viru Rahvastikule ja sustusele: -põlevkivi (kirde eesti - turvas (lavassaare) -lubjakivi (kunda) Kalavarud: kalurikülad Kaluriasulad: - Alajõe vald - Kihnu vald - Kallaste linn Metsandusasulad: - Tudu alevik - Iisaku alevik - Sonda alevik Põllumajandus Põllumajanduse tähtus Els - Kasutab otseselt 42% EL-i maismaast - Suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15mln töökoha) - El on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas Taimekasvatus eestis: kõige rohkem nisu, kõige vähem rukist Maakondade spetsialiseerumine: lääne-viru suurim tootja, hiiu kõige väiksem Saagikus: tartu suurim, saare väiksem EKSAMILLL Rahvastikudünaamika linnatüüpide lõikes Kõik linnatüübid on plussis, rahvas rändab linnadesse, kõige kiirem linnastumine 60ndatel.
· Sõjaväejuhtimine korraldati ümber · Vabatahtlikud väeosad koolipoisid · Teised eestlased tahtsid koolipoistele appi minna oli häbi, et varem ei aidatud · Soomusrongide kasutuselevõtt · Abivägede saabumine · Lubadus, et kõik sõjas osalejad saavad pärast endale oma maa - maareform 15. Millised olid Tartu rahulepingu tingimused? Milles seisneb Tartu rahu ajalooline tähtsus? · *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust · *venemaa Eestile 15mln kuldrubla · *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 16. Kokkuvõtteks: millised olid need (nii sisemised kui välised) põhitegurid, mis aitasid Eestil iseseisvuda? Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- uste s. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Mõisted
6)Millised olid Vabadussõja põhjused ja Tartu rahu tingimused? Sõja põhjused: 1918. aasta novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, Nõukogude Venemaa tühistas Saksamaaga varem sõlmitud Bresti rahu ja asus pealetungile. Nõukogude Venemaa eesmärk oli taastada endise Vene impeeriumi piirid, viia revolutsioon teistesse riikidesse, Eesti-Läti-Leedu olid teel ees. Rahulepingu tingimused: *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust *venemaa Eestile 15mln kuldrubla *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 7)Millised olid tähtsamad ümberkorraldused Eesti majanduses 1920. aastatel? *radikaalne maareform-riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu.Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud *ülikiire majandustõus-tööstus:sadu uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus
loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuseteke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud. Kambriumi plahvatus piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15mln. Aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerumakate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke.
Pole piisavalt elukohti, nälg Teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad): Maailma metsarikkamad piirkonnad/riigid: Venemaa(850mln ha), Brasiilia(54 mln ha), Kanada(250mln ha), USA(230mln ha); Euroopas: Rootsi(27mln ha); Soome(23mln ha), Prantsusmaa(15mln ha) Parasvöötme okasmetsad – külm parasvööde (Põhja-Ameerika loode- ja kagurannik; Põhja- Euraasia); kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1- 2m3/ha); vähe puuliike, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna Parasvöötme lehtmetsad – soe mereline parasvööde (Kesk-Euroopa)); aastane juurdekasv 5- 10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse
2. Rahvuslikud mõtted 3. I maailmasõda – tööstus viiakse välja 4. 1916 ikaldus, töötus maal 5. I ms – põgenikud 1917 – revolutsioon Eestis: • 40% pererahvas, 60% proletariaadid (ei läinud kodusõjaga kaasa) • Talupojad võitsid sõja, kuna lubati maad • Bolševiskud asendasid egoism alturismiga ja omakassu koostööga Majanduse ülesehitamine I Eesti Vabariigis • Venemaa maksab 15mln rubla • Laenu võtmine, esimesena andis Soome • Raha trükkimine – inflatsioon • Eesti kulla transiidimaa, ostis Venemaalt, müüs edasi • Läbi idapiiri salakaubandus (ei tõkestatud, kuna tõi palju sisse) • 1919 maareform, 96% mõisamaadest võeti ära o Mõjutas 2/3 elanikest o Mõllumajandustoodang tõusis o Maanälg kadus o Eelisjrk said maad Vabadussõjas võitlevad talunikud
ülepüük kalavaru taastumine on tunduvalt väiksem kui püük 31 9. Metsamajandus 63. Maailma metserikkamad piirkonnad/riigid; peamised metsatüübid Maailma metsarikkamad piirkonnad/riigid: Venemaa(850mln ha), Brasiilia(54 mln ha), Kanada(250mln ha), USA(230mln ha); Euroopas: Rootsi(27mln ha); Soome(23mln ha), Prantsusmaa(15mln ha) Parasvöötme okasmetsad külm parasvööde (Põhja-Ameerika loode- ja kagurannik; Põhja-Euraasia); kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3/ha); vähe puuliike, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna Parasvöötme lehtmetsad soe mereline parasvööde (Kesk-Euroopa)); aastane juurdekasv 5-10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud
annaabi.ee 
