782 kN /m 3. Tala arvutused 2 2 p l 13 ∙21 M max= = =717 kNm 8 8 p l 2 −2.782∙ 212 M min = = =−154 kNm 8 8 M 717 ∙ 106 3 3 W= = =2020 ∙ 10 m m fy 355 Valitud tala HEA 400 S355 W el , y =2311 ∙ 103 mm3 2 G=125.0 kg /m W pl , y =2562∙ 103 mm 3 A=15900 m m2 h=390 mm b=300 mm t f =19 mm t w =11 mm r=27 mm 3 Kandepiirseisundis - Ristlõiketugevus Ristlõike klass 1 Painutatud ristlõike kandevõime ja lõikekandevõime W f 3 2562 ∙ 10 ∙ 355 M c ,Rd = pl y = =909.5 kNm γM0 1.0
Puur: CoroDrill 860.1-0550-044A1-NM H10F, Dc = 5,5 mm, zn = 2. Puurimissügavus: 1 läbim ap = 16mm Spindli pöörlemissagedus: n= 12000 p/min [3] Lõikekiirus: Vc = 207 m/min [3] Ettenihe pöördele: Fn = 0,22 mm [3] Etteande kiirus: Vf = 2640 mm/min [3] Lõikejõud: PPC = 1,01 kW [3] Tööriista püsivusaeg: 15900 siiret [3] Siirdeaeg: 00:00,942 min [3] Pinnakaredus: Ra = 2,6 µm 3.1.7 Ava keermestamine M6 Keermepuur: CoroTap E305M6, Dc = 5 mm Puurimissügavus: 1 läbim ap = 16mm Spindli pöörlemissagedus: n= 1740 p/min [3] Lõikekiirus: Vc = 32,7 m/min [3] Ettenihe pöördele: Fn = 1 mm [3]
p1 x1 + p 2 x 2 + p3 x3 + ... + p n x n = p x i i Xg= p1 + p 2 + p3 + ... + p n p i Üks neist kaaludest pi on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Arvutamine toimub tabeli vormis (vt. Tahvel 5.III). Siin näitena toodud tabelist saame: 2 15900 4 52880 xg = = = 2,15m ja zg = = = 7,15m 1 7400 1 7400 Laeva keskmise süvise muutumine koormuse muutudes. (Joon. 5.5.) Joon. 5.5. Lepime kokku, et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see P. Muutub kaaluline veeväljasurve =P. Muutub ka mahuline
Samal meetodil leitakse ka yg ja zg . Arvutamine toimub tabeli vormis (vt. Joon. 38 ja 3.9). Siin näitena toodud tabelist saame: 7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. 2 15900 4 52880 xg 2,15m zg 7,15m 1 7400 ja 1 7400 Joon. 3.8. Joon. 3.9. Laeva raskuskeskme arvutus. 3.1.8 Laeva keskmise süvise muutumine koormuse muutudes. (Joon. 3.10.) 8
1). Ajahetk null tähistab praegust hetke, 1 tähendab esimese perioodi lõppu jne. 0 1 2 3 4 5 15000 15000 15000 15000 15000 18937 17865 16854 15900 15000 5 PMT = 84556 t =1 Joonis 2.1. Annuiteedi tulevase väärtuse ajajoon Jooniselt 2.1 on näha, et viimane makse, mis tehakse 5. aasta lõpul, intresse ei kogu. Kõige suurema väärtuse saavutas 1. aasta lõpul tehtud makse, sest see sai intresse koguda neli aastat. Kui tegemist oleks olnud
18000 7 18000 3 18000 3 18000 1 20000 1 13350 1 13350 1 13350 1 13350 1 14000 1 13350 1 13350 1 15000 1 15000 1 15000 1 15000 1 15000 1 15000 1 25000 1 18000 1 26000 1 26000 1 15000 1 13000 1 13000 1 13500 1 13500 1 13500 1 14000 1 14000 1 14000 1 14000 1 14000 2 14000 1 14000 1 15000 1 15000 1 15000 1 15000 2 15000 1 15000 1 15000 1 15000 1 15000 1 15000 1 15900 1 15900 1 15990 1 15990 1 18000 1 18000 1 18000 1 18000 1 18000 1 18000 1 18000 1 18000 1 18000 1 19000 1 26000 1 18500 1 26000 1 26000 1 26000 2 18000 4 18000 4 18000 2 18000 1 18000 1 19000 1 19000 2 18000 1 25000 1 19000 1 18000 1 27000 1 26000 1 19000 1 18000 1 23500 1 26000 1 23500 1 26000 1 26000 1 26000 2 26000 1 26000 1 18000 1 18000 1 19000 1 18000 1