Rootslased tuldi 1561a ja vallutasid Tallina ümbruse ära. Nad laiendasid pidevalt oma alasid, kuni juba terve Põhja-Eesti oli nende valndused. · Saare-Lääne piiskopkond aga otsustas oma alad müüa Taani kuningale 1559a. See andis need alad valitseda oma vennale Hertsig Magnusele, kes aga reetis oma venna ja lõi kampa Ivan Julmaga. · Üldiselt oli venemaa edukas. 1560a. Toimus venemaa ja Liivi ordu vahel Härgme lahing kus ordu sa lüüa. Pärast seda vallutas venemaa ruttu viljandi alad ära. Ordu ja Riia peapiiskopkonnad aga kapituleerusid Poolale ja venemaale ei jäänud osa eesti alast. · Venelased küll üritasi mitmeid kordi Tallinnat vallutada ja tegid mitmeid piiramisi, kuid see ei õnnestunud neil. Ühel korral oli segajaks katk. Suurest vihast panid nad Pirita kloostri põlema.
*Sekkus Poola, sest ei tahtnud Venemaa suurenemist. Kodusõda ka Tartu piiskopkonna ja ordu vahel enne Liivi sõda. Tartu piiskop palus Poolalt abi ning poola lootis Vana-Liivimaa endale saada. *1558-59 Venemaa rüüstas ja tegi,mis tahtis. Ordu oli aga nõrk ja andis alla. *1559sekkus Taani: huvitatud Saaremaast, ostis ära ja pidi Venemaa vastu seda ka kaitsma. Hertsog Magnus taani kuninga vend. Ta oli salakaval ja petis ning hiljem ka Ivan Julma kaasosaline. *1560a. 2. august- Härgmäe lahing (ordu vs venemaa). Sellega purustati Ordu täielikult! Sellega oli lõppenud Vana Liivima e Ordu aeg. Ning puudus ka nüüd sisepoliitika, kõik olenes võõrvõimust ja välisriikidest. *1560 sekkus Rootsi, sest Tln palus abi. Tlna raehärrad eelistasid iga võimu Venemaale. Rootsi sekkus, sest : 1.Tahtis suurendada oma alasid (ka soome oli sel ajal rootsil) 2.Tahtis venemaa võimu vähendada
rüüstega. Kevadel algas otsene rünnak liivimaa vallutamiseks. Esimesena alistati narva. Ja järgmisene tartu piiskopkond. Sõlmiti pooleks aastaks vaherahu, mille ajal alustasid liivi võimud välis abi otsima. Liivi ordu andis end poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks sai Gotthard kettler. Saare lääne piiskop müüs oma alad taani kuningale. Kes andis need valitseda oma vennale hertsog rahnusele. Ostis lisaks ka kuramaa. Ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. 1560a- venelased alustasid uut pealetungi. Ja võitsid ülekaalukalt ordut Härgmäe ehk põhjalätis. Jäi ordu viimaseks väli lahinguks. Venelastele anti viljandi linnus. Talupoegade ülestõus Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamise, sõjaväkke võtmise ja uued koormised. Eestlased kasutasid segast olukorda sakslastele kätte maksmiseks. Tapeti ja põletati mõisasid. 1560 algas harjumaal ülestõus. Peeti tulutuid läbirääkimisi tallinna raega et saada nende toetus. Suurem
Sigismund tahab enda alla saada uusi kindlusi, kuid abi anda ei taha. Delegatsioon Läheb Moskvasse, kus püüab saada liivimaalaste olukorra leevendamist. Mingit edu need delegatsioonid Liivimaa jaoks need kaasa ei too. Sigismund saadab väiksemaid kaitseväeüksusi. 1560 a sügisel toompeakindluse juhatajaks sai Oldenbockum. Saadakse aru,et ordust abi ei saa, üritakse abi saada Rootsilt. Algab retootika, et ordumeistrile tehakse selgeks, et ollakse valmis loobuma oma truudusvandest. 1560a sügisel on Stockholmis mitu saadikut. Eerik XIV kohtleb neid erinevalt, ordumeistriga ei suhtle, tallinlased võtab hästi vastu. Teeb ettepaneku, et tln alistuks rootsi riigile. Saadikutel polnud kaasas volitusi , et linna üle anda. Otsesed sündmused jäävaad uude aastasse,kui on võimalik üle mere sõita. 26 märtsil 1561 a saabuvad tln kuninga saadikud, tullakse 3 laevaga . Eeriku saadik liivimaal on Klas Horn. Maanduvad Tln, toimuvad läbirääkimised
annaabi.ee 
