võeti vaid anglikaanid usuvabadus puudus veel aastakümneid. *Puritaanid keelasid sportmängud hingamispäeval ning vähendasid kristlastele sobivate füüsiliste harrastuste arvu. Põhjuseks spordiga kaasnevad ohjeldamatud emotsioonid ja lõbu. Spordis osalemine võttis tähelepanu vaimsetelt asjadelt ja spordist tulenev nauding võis inimloomuse nõrkuse tõttu muutuda sõltuvuslikuks. Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga. Mitukümmend hugenotti tapeti ja u 100 sai haavata.Hugenotte tapeti mujalgi. Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast. Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu
Osad olid intervallide järgi kokku tõmmatud, et moodustaksid puhvid, mis omakorda olid täidetud ja sisselõigetega, näitamaks voodrit ja all olevat varrukat. Viieteistkümnenda sajandi lõpupoole tulid Euroopas moodi Itaalia finestrella varrukad. Need olid ümber varrukad, mis koosnesid kahest või kolmest osast, mis olid kokku õmmeldud teatud vahemaa tagant, jättes välja alussärgi puhvid varruka vahelt. Puhvis varrukaid täideti rohkelt meeste rõivastel 1530ndatel ja 1540ndatel. 1590ndatel olid varrukad täidetud täies pikkuses, aga randme poole läksid väiksemaks. Väga moekas oli varrukad kokku tõmmata teatud intrvalli järgi, et jätta puhvid varrukale. Seda stiili kutsuti virago stiiliks, mis tuli tagasi moepilti esimese Prantsuse impeeriumi ajal mameluke varruka nimetuse all. Tüüpiline naiste varrukas 1530ndatest kuni 1550ndateni oli kellukese kujuga varrukas (bell sleeve), mille all oli lisavarrukas. Pealmine varrukas oli õmber käe
nõukogu dekreete kui jätkuvat rahulolematust kirikumuusika olukorraga. Samas jätavad muusikateadlased tähelepanuta selle, et nõukogu liikmed olid reformidega seotud juba enne 1562.-1563. aasta istungeid. Augustiinlaste ordu esindaja Girolamo Seripando, kes osales nõukogus selle esimesel perioodil ning oli paavstlikuks legaadiks kolmandal perioodil (1562-63), oli hakanud regionaalseid kirikumuusika reforme läbi viima juba 1540ndatel. Tema järeltulija paavstliku legaadina Giovanni Morone oli teinud sarnaseid reforme 1530ndatel Modenas. Nõukogu koostas komitee, kes pidi 22. sessiooni eelselt uurima jumalateotusi missade ajal. Selle juhiks määrati Ragusa peapiiskop Ludovico Beccadelli, kes oli humanist ja reformipartei tähtsaim liige. Becadelli komitee, mis määrati ametisse 1562. aastal ja mis koosnes mitmete rahvuste esindajatest, kohtus mitmeid kordi ning kogus ettepanekuid reformide osas
Oma kuulsateks maalideks "Primavera" (1478) ja "Venuse sünd" sai B. inspiratsiooni oma aja luulest. Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael, Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Tizian. Tiziano Vecelli (1477-1576) Kuulub kõrgrenessanssi maalikunstnike hulka ja on ühtlasi Veneetsia maalikooli väljapaistvamaid esindajaid. Tõi maalikunsti dramaatilisuse, süvendas ilmalikku elutunnetust.Suurema osa loomingust moodustasid portreed. Tuntuim "Mees kindaga". 1540ndatel oli Veneetsias majandus- ja kultuurielus langustendents. Humanismi põhialuseid hakati lämmatama, katolismi surve tugevnes. Tiziani süüdistati ketserluses.1545 sõitis Rooma, kus tutvus Itaalia kõrgrenessansiga ja kohtus Michelangeloga. Kui 1576 aastal möllas Veneetsias järjekordne katkutaud, leiti Tizian ühel päeval oma kodust surnuna. Ta maeti suure pidulikkusega Frari kirikusse, vaatamata sellele, et seaduse kohaselt ei lubatud katku surnuid kirikusse matta.
Kõik indulgentse sisaldavad raamatud lisati keelatud raamatute nimekirja. Laiemas mõttes keelati kõik, mis katoliku kirikut kritiseerisid, kuid kõike ei suudetud siiski hävitada. · ,,Paavst ei eksi" Kinnitati paavsti ilmeksimatus. Kui paavst oli eksimatu, oli ta ka kirikukogust tähtsam ja võis seega nende otsuseid muuta. · ,,Kõik protestandid on ketserid" Inkvisitsioonikohus pidi reformatsiooni vastu võitlema. · Jesuiitide ordu 1540ndatel tekkis jesuiitide ordu uus vaimulik ordu. Looja oli Ignatius Loyola. Ta nägu pühakuid oma nägemustes ja tahtis katoliku kirikut teenida elu lõpuni, et ise ka pühakuks saada. Ta läks Palestiinasse misjonäriks, kuid tulutult. Ta omandas teoloogilise hariduse, kus talle tekkisid sõbrad ümber, kes temaga ühtesid põhimõtteid järgisid. Koos öeldi lahti maisest maailmast. Loyola soovis paavsti luba ordu loomiseks. Paavst kinnitas jesuiitide ordu põhikirja. Jesuiitide ordu
Eri aegadel 160-200 linna. Hansal puudus org. struktuur ja tsentraliseeritud juhtimine. 1356 esimene Hansapäev – sõjandus, maksustamine jne. Hansal polnud isiklikku laevastikku ega sõjaväge. 1361 Valdemar IV miskit tegi (?). 1370. Strasuud ? rahu. Taani kuningas pidi andma Taani valdused Hansa kontrolli alla. Hansaliitu liitis kaubandus, privileegid, isiklikud suhted. 16. saj olukord muutus ja piirkonniti erinevad suundumused. Tekkis konkurentide väljasöömine. 1540ndatel suhted veidi teravad, kus lübecklased suudeti Liivimaa kaubavahetusest eemale tõrjuda. 16. saj tugevnesid ka monarhiad. Hakkasid lõdvendama Hansa privileege. 1669 viimane Hansapäev. Hansalinnad siiamaani – Hamburg, Lübeck jne. Põhiline kasu maa vallutamisest said kaupmehed. Ordu+Hansa. 1941 Johansen: 1944 oponeeris teine ajaloolane – põhiline osa misjonitööl. Ühendavaks jõuks hoopis SO mitte linnad jne. ??? Linnade poliit. Mõju 13. saj? Manentes – püsivad kaupmehed
annaabi.ee 
