Osad olid intervallide järgi kokku tõmmatud, et moodustaksid puhvid, mis omakorda olid täidetud ja sisselõigetega, näitamaks voodrit ja all olevat varrukat. Viieteistkümnenda sajandi lõpupoole tulid Euroopas moodi Itaalia finestrella varrukad. Need olid ümber varrukad, mis koosnesid kahest või kolmest osast, mis olid kokku õmmeldud teatud vahemaa tagant, jättes välja alussärgi puhvid varruka vahelt. Puhvis varrukaid täideti rohkelt meeste rõivastel 1530ndatel ja 1540ndatel. 1590ndatel olid varrukad täidetud täies pikkuses, aga randme poole läksid väiksemaks. Väga moekas oli varrukad kokku tõmmata teatud intrvalli järgi, et jätta puhvid varrukale. Seda stiili kutsuti virago stiiliks, mis tuli tagasi moepilti esimese Prantsuse impeeriumi ajal mameluke varruka nimetuse all. Tüüpiline naiste varrukas 1530ndatest kuni 1550ndateni oli kellukese kujuga varrukas (bell sleeve), mille all oli lisavarrukas. Pealmine varrukas oli õmber käe
Samas jätavad muusikateadlased tähelepanuta selle, et nõukogu liikmed olid reformidega seotud juba enne 1562.-1563. aasta istungeid. Augustiinlaste ordu esindaja Girolamo Seripando, kes osales nõukogus selle esimesel perioodil ning oli paavstlikuks legaadiks kolmandal perioodil (1562-63), oli hakanud regionaalseid kirikumuusika reforme läbi viima juba 1540ndatel. Tema järeltulija paavstliku legaadina Giovanni Morone oli teinud sarnaseid reforme 1530ndatel Modenas. Nõukogu koostas komitee, kes pidi 22. sessiooni eelselt uurima jumalateotusi missade ajal. Selle juhiks määrati Ragusa peapiiskop Ludovico Beccadelli, kes oli humanist ja reformipartei tähtsaim liige. Becadelli komitee, mis määrati ametisse 1562. aastal ja mis koosnes mitmete rahvuste esindajatest, kohtus mitmeid kordi ning kogus ettepanekuid reformide osas. Becadelli ise ütles, et missade jumalateotuse teema on ,,väli täis okkalisi takjataimi". Üks põhitegelane, kes 22
22 Oluline probleem, mis tingis Gennadi tegevuse uue kirjanduse hankimisel, 7000 AD (1492.a) Palkas vastavad õpetlased Lääne-Eur kes arvutasid pärast lihavõtteid seda tabelit edasi. Teada dominikaani munk Benjamin (ka horvaat võis olla). Gerassimov (Liivimaal koolis käinud, võis ka Tartus) töötas Gennadi pool, polnud aadlik, suri 1530ndatel. Tuntuim tema juures töötanud sakslasest astroloog Bülow/Bulew. I suur ül lihavõtte kalendri arendamine. Palgati uuesti venkude teenistusse. Oli ka suurvürsti ihuarst. Hilsemate vene kommete järgi välismaalased võisid Vm-le tulla, aga enam ei lastud ära. Maksim Grek (kreeklane) sattus Vmle juhuslikult/segaselt. Palju ka mõju avaldanud. Oma aja haritumaid mehi. Oskas palju keeli. Õppis ka vene keele. Veendunud õigeusklik.
Vähemalt 1501 toodi juba orje massiliselt . Portugalased hakkasid pingutama, et nende kätte jäeks orjakaubanduse monopol. Hisp , kes hakkasid oma aladele orje ostma, ostsid neid eelkõige hispaaniast. Oluline ka see, et hispaanlased algselt ei olnud huvitatud istanduste loomisest vaid kulla otsimisest ning indiaanlaste varadest. Esimesed , kes ameerikas istandusi hakkasid rajama olid portugallased. Hakkasid oma mudelit kanda brasiilia aladele. 1530ndatel I istandused portugallaste poolt. ( suhkruistandused). Alles 1630ndatel hakati ameerikas istandusi väljaspool brasiiliat rajama, siis juba ka tubaka, kohvi, indogo jt istandusi hisp jt poolt. 1680ndateks a orje eriti palju üle atlandi polnud veetud. 1520 hakkas aktiivsem vedu, 1680 aastaks oli veetud u miljon orja. 1680ndatel oli 10 000 orja aasta, 1720ndatel 50 000 aastast, 18 saj IIp 80 000 orja igal aastal.Summaarumina viidi orje üle atlandi 11 milj otrandi, kellest
evangeelseks usuks, mitte luterlikuks usuks. Privileegide kinnituses jutu ka kirikuelust, tln superintendent määrati kirikuelu juhtima. Tln superintendendile antakse õigus kõlbmatuid kirikuõpetajaid kõrvaldada ja sobivamaid otsida. Sellega tln enda kirikuelu saanud eesti kiriku juhtimiseks. I korda ürit kirikuelu ühtsustada. Toonaseks Kirikujuhiks( tln superintendendiks) oli R von Geldern. Selgelt luterlik kirik. 1530ndatel a superintendent luterlik. Toompeal toomkirik ja toomkapiitel olid jäänud katoliiklikuks kuni 1565 aastani. 1565 määratakse eestimaal I piiskop Peeter Follig. Follig lühikest aega ametis, pm kohe suri Rootsi riik määrab von gelderni Folligi jjärglaseks. 1569 a määratakse päriselt ametisse. 1570ndate a II p oluline, kui Rootsi võim piirdus vaid tln ja selle ähiümbrusega, siis oli nii väike ka piiskopi enda võim. 1583 a Pljussa relvarahu
annaabi.ee 
