148 7 2 77003:001:0 4,06 40605 308 131,8 865 806,03 879,66 1,09 0,98 1,07 5. 147 3 3 77003:001:0 1,90 18987 201 94,46 542 551,17 590,92 1,07 0,92 0.98 1. 650 4 77003:001:0 1,52 15200 198 76,77 501 493,15 549,54 1,11 0,91 1,02 3. 930 5 77003:001:0 2,18 21800 243 89,71 604 590,59 665,42 1,13 0,91 1,02 4. 145
saar 98 180 17640 120 180 21600 67 180 tamm 72 200 14400 55 200 11000 102 200 Kokku 930 121540 887 115900 979 1. Arvuta igas reas Summa (=Hind korda Kogus) 2. Summeeri Kogus ja Summa 3. Koosta graafik tabelis toodud Kuuskede müügi dünaamika esiletoomiseks Summa 58500 23000 15200 kuusk 12060 20400 265 129160 260 255 250 245 240 235 230 225 220 215 kogus kuusk kuusk kogus Tulud 372744500 Tululiik Tulu summa Tulu osakaal Maksud 196085000 52.6
Naisõppurid Naisõppurid osakaal(%) osakaal(%) Üldharidus 111700 50,2 78000 50,5 Kutseharidus 15200 48,2 12100 44,3 Kõrgharidus 16000 53 42400 61,9 Bakalaureuseõpe 14100 53,9 31000 74,2 Magistriõpe 1500 53,8 10000 61,6
Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006-2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%. Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%. Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10% Keskmine eluiga naistel on 78 aastat ning meestel 71 aastat. Kirjaoskus on riigis 97.2%. SKT ($/elaniku kohta ostujõu alusel): 15200, põllumaj. % SKT-st: 9,5% ,tööstuse % SKT-st: 35,8%, teeninduse % SKT-st: 54,7%, haritavat maad on riigis 10%, mida on üpris vähe riigi suuruse kohta. Oma arengutasemelt kuulub Argentina kõrgelt arenenud riikide hulka. Argentina kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub Argentina ? AfDB ,BCIE, BIS, CAN, FAO, G-15, G-20, G-24, G-77, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO,
> portlandtsement 3100 k g/m3 s.o 3,1 g/cm3 > teras 7850 k g/m3 Mahumass > Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala) ühiku mass. Y0=G/ V0 > V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala, > G materjali mass Näiteks: Portselandtsemendi tihedus on 12001300k g/m3 Mahumass Materjali tihedus, k g/m 3 > Tavaline raskbetoon 18002500 > Mullplast 15200 > Graniit 25002700 > Jää 900 > Harilik tellis 16001800 > Puit (mänd, kuusk) 400600 > Vesi 1000 > Silikaadtellis 17001900 > Graniit 25002700 Poorsus > Poorsus on pooride maht tahkes kehas. > Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali > Poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga >90%
Aazio: omaaktsiad 200 400 Materiaalne põhivara (soetus 9700 15100 Eelisaktsiad 500 750 Kulum -3000 -5100 Säilitatud kasum 100 675 Immateriaalne põhivara 800 600 Kasum 900 1200 Põhivarad kokku 10700 15200 Omakapital 5700 8025 Varad kokku 17000 27500 Koh. ja OK kokku 17000 27500 AS Merekohin kasumiaruanne 2011 2012 Netokäive 12000 19000 Real. kaupade omahind 8200 13210 BRUTOKASUM(KAHJUM) 3800 5790
17000 1 17000 1 12600 1 17000 1 18000 1 18000 1 18000 1 18000 1 16800 1 18000 1 21000 1 18000 1 24000 1 25000 1 25000 2 25500 1 24000 1 26000 1 25000 1 26000 1 32000 1 32000 1 41000 1 32000 1 26000 1 26000 1 18000 1 18000 1 26000 1 18000 1 18000 1 18000 2 16500 1 21540 1 15000 1 13925 1 15000 1 15000 1 15000 2 15000 1 15000 1 15100 1 15410 1 15205 1 15990 1 15200 2 15990 1 14730 1 13815 1 15205 1 15100 1 15100 1 16000 1 16000 1 15305 1 15305 3 15305 3 15305 1 15305 1 15305 2 18325 1 15305 1 15300 1 15305 1 20500 1 15305 1 15305 3 15305 4 15300 1 15305 3 18425 1 18425 1 18425 1 18425 2 18425 1 18425 1 18425 1 18425 1 17615 1 18425 1 19610 1 19610 1 19610 1 18425 1 20500 1 20500 1 18425 1 20500 1 18425 1 19610 2 20500 1
annaabi.ee 
