Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"1400mm" - 7 õppematerjali

Termodünaamika ülesanded
3
doc

Termodünaamika ülesanded

Sisekaitseakadeemia 1­1 Määrata gaasi absoluutne rõhk anumas, kui anumaga ühendatud elavhõbedabaromeeter näitab 650mm Hg, atmosfääri rõhk elavhõbedabaromeetri järgi on aga 750mm Hg. Õhu temperatuur mõõteriistade seadistamise kohas on 0°C. p = 650mm Hg B = 750mm Hg T = 0°C = 273,15 K pabs = ? p = pman + B p = 650 + 750 = 1400mm Hg 760mm Hg = 101325 Pa 1400mm Hg = 1400*101325/760 = 186651,3 Pa 0,187 Mpa Vastus: Absoluutne rõhk anumas on 0,187 Mpa. 1­3 Auruturbiini kondensaatoris hoitakse rõhku 0,004 Mpa. Milline oleks vaakummeetri näit kilopaskalites ja mm Hg, kui baromeetri näidud on 735 ja 764mm Hg? B1 = 735mm Hg B2 = 764mm Hg p = 0,004 Mpa = 0,004*106 Pa pvaak = ? [kPa, mm Hg] p = B ­ pvaak 760mm Hg = 101325 Pa 735mm Hg = 735*101325/760 = 97992 Pa

Füüsika → Termodünaamika
145 allalaadimist
Tehnovõrgud kokkuvõte
5
doc

Tehnovõrgud kokkuvõte

Olmereovee kanal koosneb maaaluste torude võrgust;hooneväljundist,hoovi-,tänava-,ja kollektortorustikest ning vaatlus ja kontroll kaevudest. Hoovi ja tänava torustik isevoolne külmumispiirisügavusele toru alla 0,005-0,0005 Vajadusel survetoru ja ülepumplad. Olmereovee vaatluskaevud asuvad Erisuundadest torustike ühendusel ja suuna-,kalde ja lädimõõdu muutumise kohtades Sirgetel lõikudel;150mm-35m,200-600mm-50-75m,700-1400mm-100-150m,üle 1400mm-200-300m Sadevete kanal koosneb restkaevust,tänavatorust väljundist ja vaatluskaevudest.Restkaevud on 40-100m vahega.Sadevete torud on suured 200-2500mm.0,05-0,005 Drenaaz-pinnasevee taseme alandamine hoonete umber ja soojatrasside piirkonnas.0,002 Soojatrass-kaugküttesüsteemides kuuma vee või auru transportimiseks elumajja,tööstusettevõttesse jne Jaguneb otstarbe järgi: Magistraaltorustik- katlamajast elamukvartalisse 400-1200mm

Tehnoloogia → Tehnovõrgud
20 allalaadimist
referaat
11
odt

referaat

Sellelt 6 sektordiagrammilt on näha, et 68% Iirimaa pinnast on karjamaad, 5% mets, 13% põllumaad ja 14% muud. Iirimaa asub parasvöötme merelises kliimavöötmes. Suviti on keskmiseks temperatuuriks 1 3 °C kuni 16 °C kraadi, talvised temperatuurid ulatuvad 4 °C kuni 7 °C kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on 3849°. Iirimaa idapoolses osas on aastas sademeid 750-1000mm, läänepoolses 1000-1400mm. Kõrvalolevalt pildilt saab näha, et erinevad puu-,köögi ja juurviljad kasvavad Iirimaal aasta läbi. Näiteks kapsad, kaalikad ja seened kasvavadki aasta läbi. Iirimaal on kõige tüüpilisemad pruunmullad, aga on ka palju turbaseid mulde. Pruunmullad on viljakad ja toitaine rohked, aga turbased mullad on liigniisked ja happelised ning seetõttu tegeletakse Iirimaal ka maa kuivendamisega. Kindlasti pole võimalik tegeleda põllumajandusega kogu riigialal, kuna on suuri

Geograafia → Geoinformaatika
24 allalaadimist
Maailma regioonid
40
odt

Maailma regioonid

Kliima  Arktilisest kliimavöötmest kuni lähisarktilise kliimavöötmeni  Mandri sise- ja idaosas on talvel keskmine õhutemperatuur madalam kui Euroopas samadel laiuskraadidel  Sademete hulk o USA  Keskosas jääb 250-500mm, idarannikutel 1000-3000mm aastas o Kanada  Vaikse ookeani rannikul sajab 2400-2700mm ning Atlandi rannikul 1000-1400mm aastas  Temperatuur o USA  Keskmine temperatuur põhjaosas 8°C-16°C, lõunaosas 16°C- 24°C (suvel)  Talvel keskmine temperatuur põhjaosas 0°C kuni -32°C ja lõunaosas 0°C kuni 8°C Maavarad  Hõbe  Maagaas  Nafta  Vask  Süsi Põllumajandus  Leidub rikkalikult põllumaad  Kasvatatakse teravilja  Veisekarjad  Lamba kasvatus

Geograafia → Maailma regioonid
19 allalaadimist
Masinaelemendid
15
docx

Masinaelemendid

3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1min D1= 140 mm 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm D2=D1u(1-)=140*2,63*(1-0,015)=355mm D2=355mm 5. Tegelik ülekande arv uteg===2,5743 u= u= 6. Orienteeruv telgede vahe a, mm a0,55(D1+D2)+h=0,55(140+355)+10,5=282,75 mm 7. Rihma arvutuslik pikkus l, mm l=2a+*+=2*282,75+*+=1383,9mm l=1400mm 8. Rihma haardenurk ümber vedava ratta a1, kraadi a= 11 Autotehnika TTK a==291,4 9. Rihma haardenurk ümber vedava ratta 1=180°-57°=180°-57°=137°56´ 1=137°56´120° 10. Rihma kiirus v, m/s v= v= v=10,52 2. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 U=v/1 U=10,52s-1/1,4m=7,51 s-1 3. Ühe kiilrihmaga ülekantav lubatud võimsus [P], kW

Masinaehitus → Masinaelemendid
175 allalaadimist
RUMEENIA
13
doc

RUMEENIA

mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Jõelammidel on alluviaalmullad (lammimullad), mägedes ja küngastel on vähem viljakad hallmullad ja leet-pruunmullad.. Kliima Kliimat mõjutavad eelkõige Karpaadid, mis takistavad Atlandi sooje õhumasse.Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm, kuid see on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes (1200-1400mm), kus ka talved on karmimad, kõige vähem sajab rannikul ja Doonau deltas. Kliima on põllumajandusele suhteliselt soodne. Pealinnas Bukarestis (Valahhia tasandikul) on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur ­2,8°C. Nimi, kool,klass 3 Taimkate Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Kõige

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
Kanada
18
doc

Kanada

Idaalade kliimat jahendavad suvel külm Labradori hoovus ja Hudsoni lahe kauakestev jääkate. Jaanuaris on keskmine temperatuur lõunaosas ­20 kraadi, Newfoundlandil ­5 kuni ­10 kraadi, Vaikse ookeani rannikul 1-4kraadi, põhjaosas ­30 kuni ­35 kraadi. Suvel on temperatuuride erinevus väiksem: juuli keskmine temperatuur on 10-15 kraadi, äärmises lõunaosas 20 kraadi, põhjaaladel 3-5 kraadi. Sademetehulk väheneb Atlandi rannikult (1000-1400mm aastas) Kaljumäestiku jalami ja põhja suunas (alla 400m), kõige rohkem sajab Vaikse ookeani rannikul (2400-2700mm). Põhjas ja kõrgmägedes on suurel alal igikeltsa. Kanadas on palju jõgesid ja järvi. Jõed on tähtsad energiaallikaina, osa jõgesid (Saint Lawrence, Mackenzie, Nelson) ja järvi (Suur Järvistu, Winnipeg, Suur Orjajärv, Suur Karujärv) ka liiklusteedena Enamik Kanadast asub oksametsavööndis, kus valdavalt leetunud ja soostunud

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun