Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi · 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna Tallinn,Tartu,Viljandi,UusPärnu · Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt
Jüriöö ülestõus 13431345 Elari 11B Algus, 23. aprill 1343 Ülestõusu märguks oli märgutuli, selle asukohta säilinud vaid spekulatsioonid Raikkülas Paka mäel Saha kabeli juures, nähtav kõrgendik Algas ööl vastu 23. aprilli 1343 Eestlased hakkasid mässama märgutule peale Algus harjulastele väga edukas Põletatakse mõisaid ja tapetakse sakslaseid Vallutati Padise klooster, pandi see põlema, tapeti 28 munka Piirati Tallinn ümber, liikumine levis Läänemaale Paide ordulinnuses eestlaste "4 kuningat", toimusid nõupidamised Sakslased tapavad läbirääkijad, siiani segastel põhjustel (keelebarjäär, otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi ...
Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal
Republic of Estonia. The treaty was also of utmost importance to Soviet Russia being its first international treaty. · After signing, Soviet Russia failed to fulfill several points of the treaty, e.g. the museological collections of the University of Tartu are not turned in even today from Voronezh and the migration of Estonians was obstructed. St. George's Night Uprising · St. George's Night Uprising denotes a series of rebellions in 13431345 by the indigenous Estonianspeaking population of Northern and Western Estonia against rulers of foreign (mainly German) origin. · On St. George's Night (April 23) 1343, Estonians in Harria started a large uprising. They renounced Christianity, and killed mercilessly everybody with German ancestry · Insurgents elected their own leaders who were called "kings" in German chronicles.
Õigusteks olid tegeleda kaubandusega ja käsitööga, kasutada linnaäärseid karjamaid ja heinamaid, nad olid vabastatud tollimaksust. Nende üle võis kohut mõista ainult linnakohus. Esimese põlve rahvakodanik luges ennast eestlaseks kuna ei erinenud kommetest ja tegemistest talupoegadega. Teise või kolmanda põlve linlane tehes karjääri (sai meistriks) hakkas nim ennast sakslaseks. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 13431345 Põhjus: eestlaste soov taastada muistne iseseisvus. Tulemused: 1. eestlaste kaotus 2. Taani müüs 1346.a. oma valdused Saksa ordule, kes andis need alad 1347.a. valitseda Liivi ordule 3. Liivi ordu autoriteedi tõus VanaLiivimaal ainukene tõeline sõjaline jõud 4. sakslased muutusid julgemaks, hoogustus mõisate rajamine 5. kasvasid talupoegade koormised, eriti teotöö, sest mõisapõllud vajasid töökäsi
sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna ja maakirikud PõhjaEestis paekvist, LõunaEestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 13431345: Poliitiline eellugu: · HarjuViru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostumüügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg oli veel kokku leppimata. Seda otsustasid ära kasutada harjulased, kes soovisid oma vabadust taastada.
Sakala. (viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses. 12081227 Muistse vabadusvõitlus Eesti pärast Muistset vabadusvõitlust (12081227) kuni Jüriöö ülestõusuni (13431345). Alates 1227 olime saksa ikke all moodustus piirkonnad: 1. UGANDI Tartu piiskopkond (nimetati Liivimaaks) 2. SAKALA Saksa Ordule (nimetati Liivimaaks) 3. SAARED ja LÄÄNEMAA SaareLääne piiskopkond 4. HARJUMAA,RÄVALA,VIRUMAATaanile ( nimetati Eestimaa) 1346.a. (Jüriöö ülestõusu tagajärg) müüs Taani Eestimaa (PõhjaEesti) Saksa ordule. 1347.a. anti vastavad alad valitseda Liivi ordumeistrile, mis allus Saksa ordule 1559
(viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses. 12081227 Muistse vabadusvõitlus Eesti pärast Muistset vabadusvõitlust (12081227) kuni Jüriöö ülestõusuni (13431345). Alates 1227 olime saksa ikke all moodustus piirkonnad: 1. UGANDI Tartu piiskopkond (nimetati Liivimaaks) 2. SAKALA Saksa Ordule (nimetati Liivimaaks) 3. SAARED ja LÄÄNEMAA SaareLääne piiskopkond 4. HARJUMAA,RÄVALA,VIRUMAATaanile ( nimetati Eestimaa) 1346.a. (Jüriöö ülestõusu tagajärg) müüs Taani Eestimaa (PõhjaEesti) Saksa ordule. 1347.a. anti vastavad alad valitseda Liivi ordumeistrile, mis allus Saksa ordule 1559
annaabi.ee 
