*Aatomiraadius metallide omadest laguneb: O2-ks ja O3-ks. väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega. HALOGEENID:
Tekkimine - valkainete lagunemisel. Looduses leidub naftagaaside, vulkaaniliste gaaside koostises. Füüsikalised omadused: 1.värvuseta 2.mädamuna lõhnaga 3.mürgine gaas. Põleb hapnikus helesinise leegiga 2H2S + 3O2 = 2H2O + 2SO2 Kasutamine tööstusgaas. Vääveldioksiid: Saamine: 1.väävli põletamisel S + O2 = SO2 2.sulfitite reageerimisel tugeva happega Na2SO3 + H2SO4 = Na2SO4 + SO2 + H2O 3.tööstuses tekib püriidi särdamisel 4FeS2 + 11O2 = 2FesO + 8SO2 Omadused: 1.terava lõhnaga 2.värvuseta 3.mürgine gaas 4. vees lahustub hästi SO2 + H2O = H2SO3 Kasutamine: 1.väävelhappe tootmine 2. keldrite, ladude desinfitseerimine (hävitab mikroorganisme) 3.pleegitaja paberi- ja tekstiilitööstuses. Väävelhappe tootmise kolm etappi I etapp- Vääveldioksiidi saamine Püriidi särdamisel II etapp - Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 vajalik katalüsaatori olemasolu III etapp- Väävelhappe saamine
Divesiniksulfiid S + H2 = H2S On värvuseta, mädamuna lõhnaga mürgine gaas. Tekib valkainete lagunemisel. Väävelhape On värvuseta, lõhnata siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe lahjendamisel veega tuleb alati valada väävelhapet vette. Väävelhapet kasutatakse laboris, lõhkeainete ja ravimite valmistamisel. Väävelhappe tootmine toimub 3-s etapis: I etapp: Vääveldioksiidi saamine püriidi särdamisel: 4FeS2 + 11O2 = 2Fe2O3 + 8SO2 Tekkinud gaas puhastatakse lisanditest. II etapp: Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 Vajalik katalüsaatori olemasolu. IIIetapp: Väävelhappe saamine: Vääveltrioksiid on väga hügroskoopne, ka väävelhappe moodustumine on aeglane. Seetõttu SO3 lahustatakse kanges väävelhappes. Saadakse ooleum, mille lahjendamisel veega saadakse soovitud kangusega väävelhape. SO3 + H2O = H2SO4 Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi
кислотными. Растворимость сульфидов металлов в воде зависит от pH среды. Сульфиды бывают разных цветов. Степень окисления: +6 SO3, H2SO4. Молекулы SO3 существуют в газообразном виде. 3.6 Производство серной кислоты 1. Получение SO2: 4FeS2 + 11O2 −→ 8SO2 + 2Fe2O3 2. Окисление SO2 при наличии платинового катализатора: 2SO2 + O2 → 2SO3 3. SO3 растворяют в концентрированной серной кислоте. Полученный раствор называется олеумом (ooleum). 4. При разбавлении олеума водой получают серную кислоту.
naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel (soojusvahetite abil) reaktsioonisfäärist eemaldada. Püriidi põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti peenestatakse. Temperatuuri tõstmist üle 900°C piirab osakeste paakumine ja sulamine
katalüsaatoriks 2KClO3--------------------2KCl+3O2 MnO2 2KNO3=2KNO2+O2 2HgO=2Hg+O2 c) vesinikperokdiidi katalüütilisel lagunemisel: katalüsaator 2H2O2-----------------2H2O+O2 3.Omadused. Hapnik on värvuseta, lõhnata ja maitseta, õhust veidi raskem gaas, mis vees vähe lahustub. Hapnik on tugev oksüdeerija, oksüdeerides lihtained ja ühendik koostisse kuuluvaid elemente oksiidideks: 2Mg+O2=2MgO 4FeS2+11O2=2Fe2O3+8SO2 4. Kasutusalad. Hapnikku ja hapnikuga rikastatud õhku kasutatakse nii keemiliste protsesside kui ka kütuste põlemisprotsesside intensiivistamiseks, näiteks väävel- ja lämmastikhappe tootmisel, kõrgahjuprotsessides jm.. Põlevate gaaside põletamisel hapnikuks saadakse kõrge temperatuuriga leek, mida rakendatakse metallide keevitamisel. Keevitamistöödeks vajalikku hapniku säilitatakse siniseks värvitud terasballoonides suure rõhu all (150 at)
lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus CO2 + (RNH3)2CO3 + H2O = 2 RNH3HCO3 on kontsentreeritud, < 30% - tavalised. Väetise segude püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et R is a group OHCH2CH2- koostis väljendatakse %-des N, P2O5 ja K2O. toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 2. Absorptsioon potase lahuses rõhul (1-2) ·10 6 Pa ja Seega: 30:12: 6 tähendab 30% of üldlämmastikku, 12% 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt 110-120 °C juures P2O5 ja 6% K2O temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt K2CO3 + CO2 + H2O = 2 KHCO 3 Ammoniumnitraadi ja Natriuumnitraadi tootmine
tahkised. Titaan(IV)kloriid ja raud(III)kloriid on molekulaarsed ning sublimeeruvad suhteliselt kergesti. MnO2+4HClMnCl2+2H2+Cl2/ Ca(OCl)2+4HClCaCl2+2Cl2+H2O Broom- paljud metallid reageerivad energiliselt Br2, sageli tekib metalli pinnale soola kaitsekiht, mis takistab edaist reaktsiooni, reaktsioonikulgu soodustab vee juuresolek, täiesti püsivad Br2 toimele on Pt ja Ta. 3NaOBrNaBrO3+2NaBr/ 4Cu(BrO3)22CuBr2+2Br2+2CuO+11O2 Iood- metallidega reageerib kõrgemal temp, aktiivsematega (Mg, Al, Zn, leelis- ja leelismuldmetallid) juba toatemp, vee juuresolekul paremini. 57. Võrrelge halogeenide oksohapete omadusi, lähtudes halogeeni oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Oksohapete ja nende soolade kasutamine.
annaabi.ee 
