skolaatikutesse. Ptolemaios- kaasaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines tema teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust, ning uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja plaaned aga triilevat selle ümber. Al-Idris oli araabia geograaf, kes 12.sajandil tegutses mitmel pool kristlikus Euroopas ja oli pikemat aega Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kuninga Roger II teenistuses. Rogeri tellimusel valmistas ta 1154a. 150-kilosele hõbekettale graveeritud maailmakaart koos põhjaliku geograafilise kommentaari, nn Rogeri raamatuga.
7.Jaroslav Tark-normanni päritolu Kiievi suurvürst 1019-1054a.Vallutas a.1030 Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks.Kogus makse,levis õigeusk.1061 a. Vallutasid eestlased linnuse tagasi. 8.kolmeväljasüsteem-Põlluharimis viis mis võeti kasutusse 11-12saj.Maa jagati kolmeks,ühel osal kasvatati talivilja,teisel suvivilja ja kolmas oli söötis,aastate kaupa neid vahetati. 9.Al Idrisi-Ülikusoost araabia geograaf ja kartokraaf valmistas 1154a esimese suurema maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge. 10.varjaagid-venelased nimetasid nii skandinaavlaseid ehk viikingeid.Olid sõdalased kes teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka venelasi. 11 .Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul. Peamiselt usuti oma esiisade uskumusi,kuid ristiusk hakkas ka vaikselt levima,leitud on riste haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus
7.Jaroslav Tark-normanni päritolu Kiievi suurvürst 1019-1054a.Vallutas a.1030 Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks.Kogus makse,levis õigeusk.1061 a. Vallutasid eestlased linnuse tagasi. 8.kolmeväljasüsteem-Põlluharimis viis mis võeti kasutusse 11-12saj.Maa jagati kolmeks,ühel osal kasvatati talivilja,teisel suvivilja ja kolmas oli söötis,aastate kaupa neid vahetati. 9.Al Idrisi-Ülikusoost araabia geograaf ja kartokraaf valmistas 1154a esimese suurema maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge. 10.varjaagid-venelased nimetasid nii skandinaavlaseid ehk viikingeid.Olid sõdalased kes teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka venelasi. 11.Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul. Peamiselt usuti oma esiisade uskumusi,kuid ristiusk hakkas ka vaikselt levima,leitud on riste haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus
maksukogujad Eestist välja. Rünnates kättemaksuks Pihkvat. EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ. Rahvaarv:1200a. ca 200´000 inimest. EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj. Rahvaarv: 1200a ca 200´000 inimest 12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus. 1154a. Araablane AL-IDRISI nimetas esimest korda Tallinnat (Kolõvan). Kandis Eesti-ala esimesena maakaardile. Suhted Naabritega 12.saj. kogu Eesti ala jaotatud 8 Maakonnaks, lisaks 45 kihelkonnaks (kihlaga seotud). Eesti oli nõrgalt ühendatud (iga-aastased vanemate nõukogud Raikkülas) Eesti riiki veel polnud. 12. saj. suhted naabritega on selle aja kohta tavapärased (kaubavahetus, rüüsteretked) Rünnakutel eestlased pigem aktiivsem pool pidevad rüüsteretked Lätti (Latgallia),
mida on nim Aestland, mainitakse saart, mille elanikud olevat kummardanud draakoneid, kes on ohverdanud draakonitele elus inimesi ja linde. Preemeni peapiiskopp Adebertl Hiltinus oli määranud läänemere rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse(piiskopina Johannes. Ristiusu missioon võis eestisse jõuda ka vene aladelt 10 saj, seoses Kiievi ristuusutamisega 1143a Saksa ida kolonisatsioon jõuab läänemere idarannikule lääne slaavlaste kohale rajatakse Lüüberti linn. 1154a araabia geograaf Abu Abd Allah koostas Sitsiilia kuninga Roger tellimisel maailmakaardi, mis graveeriti hõbeplaadile ja mille juurde kuulub mahukas tekst e legend, kus on juttu ka Astlandast estatud ridakohasid, seal hulgas Koluvan, mida peetakse Tallinnaks. Ristiusu levitamine Baltikumis misjoni töö algus Eesti esiaja ja Vana aja sünhrooniline kordamine 11000-9000 eKr lõpes põhjamaades viimane jääaeg. Sellel ajal oli soojema kliimaga maadel
annaabi.ee 
