alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele, õppe toimus emakeeles. Ülikoolid Mitmest linnakoolist arenesid välja ülikoolid. Esimese ülikooli asutamisaega ei teata. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused aga Itaalias. Saleron oli 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11- 12.sajandi vahetuse ülikool(1119a.), kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikoolis tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide üinemisel, tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Samal ajal ka matemaatika ja loodusteaduste Oxford. Cambridge asutati 13.sajandil. Hispaania arstiteaduse keskus Salamanca ülikool. Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 14.sajandil. Põhja-Euroopas veel kauem, esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis
tuvastas süü. Haridus Ülikoolide kujunemine keskajal oli järkjärguline protsess, hariduse keskused olid seni Benediktiini kloostrid. Kõrgkeskajal linnade tekkega tekkisid linnadesse katedraali koolid, ning ka kirikust sõltumatud ,,ametikoolid". Koolide täiustumise ja arengu läbi kujunesid välja ülikoolid. Itaalias Salernos kujunes välja suurem arstiteaduse kool, ning Bolognas õigusteaduse kool esimesed ülikoolid. 1119a loetakse Bologna kooli esimeseks ülikooliks Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste tsunftidena/gildidena. Oli ülikoole mida vedasid üliõpilased (nad maksid õppejõududele) ja oli ka ülikoole mis kuulusid õppejõududele. Haridus oli ühtne üle Euroopa, õppimine käis ladina keeles. Ülikoolid jagunesid üldjuhul 4ks teaduskonnaks:
??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632. Tartu ülikool Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht Triviiumis ehk alamastmes (esma kursusel) õpiti gramatikat, retoorikad ja dialektikat ehk arenguõpetust Tänapäeval dialektika on arenguõpetus Kuadrivjumis õpiti astronoomiat, arikmeetika, geomeetria ja muusika
1160 moodustati saksa kaupmeeste koondis hanza millest kujunes hanza liit. Tipp aeg oli 14saj teisel poolel kui liitu kuulus ligi 170 linna. Tähtsamateks oli lübeck köln ja novgorod. Idakaubandus käis läbi riia ja tallinna. Hanza kaubandus kaotas oma positsiooni seoses itaalia kaubalinnade arenguga mis laiendasid oma tegevust ka afrikasse ja idamaadesse. Võtsid 1. eus võttsid rahamajanduse ja rajasid pangad. Ülikoolid Euroopa vanim ülikool asustatti 1119a bolognas. 12saj kujunes pariisi ülikool mis muutus usuteaduste keskuseks ja oli kiriku mõjuall. 12saj oxfordi ülikool , 13saj cambridge , 14saj praha, 15saj uppsala. Klassikaline ülikool koosnes 4jast teaduskonnast (kunsti arsti õigus ja ususteaduskonndadest). Ülikoolis võisid õppida poisid al 14eluaastast. Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles. Loengute ja dispuutide vormis. Õppetööst osavõtt oli kohustuslik. Üliõpilased olid vägagi erinevad, rikkus ei olnud peamine
annaabi.ee 
