Kuidas määratletakse kaalutlusõiguse piire? 7-8 küsimust ja vastata 5 (20punkti) 39. Mida kujutab endast diskretsiooni ületamine? Kui ametiasutus valib õigusliku tagajärje, mis ei ole enam diskretsiooninormi raames. Valikvastustega küsimused (10punkti) Kui haldusorgan arvab, et tal on kaalutlusõigus, kuigi tegemist on jäiga õigusega. Küsimus tuleb tagurpidi. Nt: ,,haldusakti õiguspärasus eeldab ..." Haldusorgani tegevusetus, kui seaduse järgi on tal kohustus tegevuseks.
tähtsuse järjekorras); 2. eeldame, et kaupade kogus on piiratud, st. sissetulekud piiravad seda. Kasulikkuse teooria järeldused: I Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda kasulikum see kaup on ja seda suuremat väärtust omab ta tarbija jaoks. N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 10 eurot. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno
et king jalga ei hõõruks, 4.et raha koguda. Vastavalt situatsioonile on näiteks toodud kaupade tähtsuse järjekord erinev. Kasulikkuse teooria järeldused: I Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda kasulikum see kaup on ja seda suuremat väärtust omab ta tarbija jaoks. N.: joogivesi kõrbes. II Iga järgnev kaubaühik annab teatud kogusest alates kahanevat kasulikkust. N.: sefiirikoogike 1.kook maksimaalne kasulikkus 10punkti; 2.kook kahaneb, 8 punkti; 3.kook isu saab täis, 4 punkti; 4.kook 0 punkti; 5.kook - -2 punkti, so. miinuskasulikkus. III Inimene kulutab oma sissetulekud selliselt, et tarbitav kaubakombinatsioon annaks talle maksimaalse kasulikkuse. Olgu meil päevaraha 200 EEK-i. Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno
nõuetele 15. Hobuse välimiku hindamisel jagatakse kehaosad kahte gruppi ja neid hinnatakse eraldi I pea, kael, kere II jäsemed Hindamiskaardil antakse hobuse kehaosade kirjeldus ja kujunemine ning välimiku hindamisel ja hobuse kirjeldamisel kriipsutatakse teda iseloomustavad omadused hidamiskaardil alla. Kõikki kehaosi hinnatakse heaks, rahuldavaks või halvaks. Kui hea siis 8-10punkti. Kui kõik kehaosad on hinnatud halvaks siis ei tohi üldhinne olla suurem kui 4 punkti 16. Hobust, kellel on mõigasluu, pätk, kõrivilistus, künahaukamine või jänesekand üldjuhul ei hinnata ja teda ei tohi kasutada suguhobusena. 17. Hobuse mõõtmete hindamisel mõõdetakse sentimeetrites turja kõrgus, rinna üm, kere põikpikkus ja kämbla üm. Iga hobuseõu hindamisel on EHS-i juhatusel õigus suurendada