28. sept- läbirääkimised, baaside leping. Sõjaväebaasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski, 25000 sõdurit Eestisse. Okt 1939 -juuni 1940 baaside ajastu, sissejuhatus okupeerimisele. NSV Liit lubas mitte sekkuda Eesti siseasjadesse. 18okt. 1939 vägede sissetoomine. Eestil puudus ülevaade ja kontroll sõjaväebaasides toimuva üle. Vormiliselt jäi Eesti iseseisvaks aga tegelikult oli Eesti Moskvast sõltuvuses, Baaside leping: 5okt Läti; 10okt Leedu (Vilniuse piirkond tagasi Leedule). Talvesõda 30nov 1939 12märts 1940, Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. Põhjused: NSV Liit tahtis Soomele baaside lepingut peale suruda ja nõuti Karjala maakitsuse loovutamist. Soome ei nõustunud sellega. Rünnaku ettekäändeks lavastati Maimla vahejuhtum, NSV Liit süüdistas Soomet, et Soome suurtükkidest oli lastud Nõukogude Liidu piiridesse. Talvesõda näitas Nõukogude Liidu armee nõrkust, kuna soomlased pidasid mitu kuud vastu
augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia,
Kohale jõudes avastasid venelased, et siin on toitu nagu muda (neil oli ju näljahäda) ja pugisid end lihtsalt täis siin ning sellega sai Eesti veel rohkem aega. Laidoner hakkas kohe organiseerima vastupanu, sest tal olid maailmasõjast kogemused olemas. Üldmobilisatsioon 06.01.1919 ja see annab suure vastulöögi. Laidoner organiseeris abi ka välismaalt ning Eesti tõrjub vaenlased välja ning hakkas riigiasju ajama. Asutav Kogu ja 1919 10okt Maaseadus. Saksa mõisnikelt võetakse maa ära ja 15juuni 1920 võetakse vastu esimene Põhiseadus (parlament). Landeswehri sõda sakslastega. 23juuni1919 üritavad ka sakslased osa saada ja see ajab eestlased marru. Saksa väed purustatakse ja selles sõjas vange ei võetud. 700aastat vihati saksa mõisnike ja kõik viha valati välja, kättemaks ning 23juuni on võidupüha. 03.01.1920 relvarahu ja lõplik Tartu rahu 02.02.1920. ,,Venemaa loobub Eesti aladest
Laene jagati liiga agaralt. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele ja tühistas varasemad tellimused. See pani põntsu eesti tehastele mis ei leidnud turgu ei välismaale ega ka eestis. 1923 II poolel muutus eesti majandus kriitliseks, sest panga krediidi tagastamine muutus raskeks. Marga kurss hakkas langema. Hakati kullatagavarasid realiseerima. Mõisteti, et vajatakse uut majanduspoliitikat. Maareform 1919, 10okt vastavalt Asutavale Kogule riigistati mõisnikele kuuluvad maavalduses. Põllu ja heinamaadest said asundustalud tänu millele tekkis ulatuslik väikeomanike kiht. Peale maa võõrandati ka mõisnikelt põllumajandusliku inventari ja loomi. Maal kerkisid uued elumajad, laudad, kõrvalhooned ja rajati terveid uusi külasid. Uus majanduspoliitika Pööret alustas 1924a kevadel uus rahandusminister Ott Stranman. Majanduspoliitika hõlmas
annaabi.ee 
