Glükoos- määramismeetodid Kokkuvõte määramismeetodite kohta B-Gluc väärtused on umbes 10% madalamad kui S/P-Gluc väärtused. Plasma/seerum on glükoosi suhtes kontsentreeritum, kuna erütrotsüüdid sisaldavad faasi, milles glükoosi kontsentratsioon on madalam. 100l verd = 100l 90 l plasmat+ 10 l Seerum/plasma B-Gluc 10mmol/L glükoosivaba faasi B-Gluc 9mmol/L Glükoos-preanalüütika Glükoos on tundlik säilitamisele Täisveres säilib glükoos toatemperatuuril 10-15min Glükoosi analüüs on vajalik koguda fluoriidi sisaldavasse katsutisse Glükoosi määramisele peab eelnema paast Laktaat Organismi hapnikuvaeguse näitaja ja tähtis prognostiline marker hüpoksia korral Laktaadi sisaldus üle 9mmol/L surevus üle 90%
välja viiakse. Lõpliku uriini koostises on peale veel veel mineraalsoolade ioonid (eriti Na ja Cl ioonid; vähem K, Cl), sapipigment (annab uriinile iseloomuliku kollaka värvuse), oraanilised ained (ainevahetuse jääkproduktid – kreatiniin, kreatiin ja kusiaine ehk uurea, mis tekib ammoniaagist, millele lisandub CO 2. Lõplikus uriinis pole normaalselt glükoosi ega aminohappeid. Glükoos uriinis võib olla tingitud hüperglükeemiast (kui vereglükoosi sisaldus ületab 10mmol/l, siis ei jõua tagasi imenduda ja esineb ka lõplikus uriinis). Uriinis võib olla ka vähesel määral vere vormelemente (erütrotsüüte võib olla vaid mõni üksik; leukotsüüte võib ka ilma patoloogiaks nimetamata olla mõni – 3-4; epiteelrakke ehk põie seinarakke võib mõni olla). Uriiniproovi võetakse tavaliselt hommikul (esimene uriin), kuna siis on uriin kontsentreeritum. Kui uriin on hommikul lahja (alla 1010), siis viitab sellele, et uriini kontsentratsioon on langenud.
Kui inimene sööb süsivesikurikast toitu (nt leiba, saia, piima, suhkrut, kartulit, puuvilja või maiustusi), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, et see eritaks küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. (Täht:1999) Tervel inimesel on veresuhkru tase tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kogu organismis. (Halling: 1994) Eristatakse kahte diabeedi tüüpi - insuliinisõltuv ehk I diabeedi tüüp ja insuliinisõltumatu ehk diabeedi II tüüp. (Täht: 1999) 3 2. DIABEEDI TÜÜBID 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet
selle juures on väga oluline toitumine - see peaks toimuma enam-vähem kindlatel kellaaegadel ja süsivesikute kõikumine ei tohiks suur olla; arvestatud kindel insuliiniannus ja seetõttu peaks ka tarvitatud toidu (sh süsivesikute) kogus olema stabiilne; insuliini süstimine ja söömine peaksid käima käsikäes – endrokrinoloog määrab insuliinu annuse ja toidu koguse nind nende manustamise aja. Kui hüperglükeemia (glükoosisisalduse taseme tõus) ületab 10mmol/l , siis tekib glükosuuria. Vere glükoosisisaldus 10 mmol/l kannab nimetust neerude glükoosilävi. Kui sellest üle läheb, siis ei jõua glükoos tagasi imenduda neerudest ja see viiakse välja uureaga (tekib „magus“ uriin). Diabeedihaigetel on iseloomulik ka janu, eriti õhtuti. Janu tingitud kõrgest glükoosisisaldusest, sest see tõstab osmootset rõhku (nagu ka keedusool). Mõnikord on sagedane janu esimeseks tunnuseks, mis tähelepanu äratab ja diabeedi diagnoosimisele suunab.
toitumine - see peaks toimuma enam-vähem kindlatel kellaaegadel ja süsivesikute kõikumine ei tohiks suur olla; arvestatud kindel insuliiniannus ja seetõttu peaks ka tarvitatud toidu (sh süsivesikute) kogus olema stabiilne; insuliini süstimine ja söömine peaksid käima käsikäes – endrokrinoloog määrab insuliinu annuse ja toidu koguse nind nende manustamise aja. Kui hüperglükeemia (glükoosisisalduse taseme tõus) ületab 10mmol/l , siis tekib glükosuuria. Vere glükoosisisaldus 10 mmol/l kannab nimetust neerude glükoosilävi. Kui sellest üle läheb, siis ei jõua glükoos tagasi imenduda neerudest ja see viiakse välja uureaga (tekib „magus“ uriin). Diabeedihaigetel on iseloomulik ka janu, eriti õhtuti. Janu tingitud kõrgest glükoosisisaldusest, sest see tõstab osmootset rõhku (nagu ka keedusool). Mõnikord on sagedane janu esimeseks tunnuseks, mis tähelepanu äratab ja diabeedi diagnoosimisele suunab.