Keemia aluste praktikum. Metallide aktiivsus ja korrosioon. Fe2+-ioonide kontsentratsiooni määramine permanganatomeetriliselt Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Zn reageerimine tugevalt lahjendatult HNO3-ga: Zn graanulile lisatakse 0,5M HNO3 ning jäetakse mõneks ajaks seisma. Toimub reaktsioon. 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O Siis eraldatakse lahus Zn graanulist. Lahusele lisatakse KOH lahust (4M, 6M) ning kuumutatakse gaasipõleti kohal. Eraldub gaasi, mis muudab märja universaalindikaatorpaberi sinakaks, mis tähendab, et tegemist on gaasiga, mis muutub veekeskkonna aluseliseks. NH3 + H2O = NH4+ + OH- Õhuhapniku mõju raua korrosioonile: Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin)
Leelised ehk I A rühma metallid Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elektron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuures mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise tagajärjel muutuvad leelismetallide aatom...
Ta on väliselt sarnane rauaga, ollest tast kõvem ja läikivam. (2, 4, 8) Mangaan reageerib kergesti sool- ja lahjendatud väävelhappega: Mn + 2HCl MnCl2 + H 2 Kontsentreeritud väävelhape lahustab teda ainult soojendamisel: Mn + 2H2SO4 MnSO4 + SO2 + 22 Mangaan lahustub lämmastikhappes, redutseerides viimast oksiidini või isegi dilämmastikoksiidini: 3Mn + 8HNO3 3Mn(NO3) 2 + 2NO + 4H2O 4Mn + 10HNO3 4Mn(NO3) 2 + N2O + 5H2O (4) Mn reageerib peenestatult hapnikuga, kuumutamisel ka lämmastikuga, väävliga ning süsinikuga: 3Mn(s) + 2O2(g) Mn3O4(s) 3Mn(s) + N2(g) Mn3N2(s) mangaan(II)nitriid Mangaan reageerib halogeenidega, tekivad Mn(II)halogeniidid Mn(s) + Cl2(g) MnCl2(s) Pingereas vesinikust eespool asuva metallina reageerib lahjendatud hapetega Mn(s) + H2SO4(aq) Mn2+(aq) + SO4 2(aq) + H2(g) (8) 5. Ühendid
V - 0 I 8 4) Leidke liidetud ning loovutatud elektronide vähim ühiskordne: NIII+ 8 e- → N ; K – 1e- → K 8 1 5) Kirjutage saadud tulemused võrrandisse: 8K + HNO3 → 8KNO3 + NH4NO3 + H2O NB! Nr 1 ei kirjutata 6) Tasakaalustage võrrand (NB! Jäta vee molekulid viimaseks): 8K + 10HNO3 → 8KNO3 + NH4NO3 + 3H2O 7) Võrrandi tasakaalu kontrollige hapniku aatomite arvu järgi! M(sool Kareduse arvutamine: karedus= * 1000 Me * 2. Laboratoorsed töid: töö käiku tundmine, vahendite kasutamine (mida mõõdeti ja mida arvutati?) 3. Mis on keemia (valdkonnad). Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi
algolekuks tuleb võtta võrrandi parem pool. 7 8 1(-III) (-) 1V N - 8e = N 1 1 ammooniumnitraadi molekul loovutab 8 elektroni 8 1II (-) 10 Zn + 2e = Zn 4 4 tsinknitraadi molekuli liidavad 8 elektroni Zn + HNO3 = 4Zn(NO3)2 + 1NH4NO3 + H2O. Vastus: 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O. Kui antud reaktsiooni korral valida redokssüsteemi algolekuks võrrandi vasak pool, siis elektronide üleminekuvõrrandi järgi leitud molekulide arv 10 (-) 1II Zn - 2e = Zn 4 1V (-) 1(-III) 8 N + 8e = N 1 ei ole lämmastikhappe molekulivalemi koefitsiendiks. 4Zn + 1HNO3 = Zn(NO3)2 + NH4NO3 + H2O; 4Zn + 1HNO3 4Zn(NO3)2 + 1NH4NO3 + H2O,
moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik. 6K + 2H3PO4 2K3PO4 + 3H2 Kontsentreeritud hapete korral hakkab redutseeruma vesinikiooni asemel hapet moodustav elemet. Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O 1.5 Leelismetallide kasutusalad Lihtainena kasutatakse leelismetalle harva. Peale keemialaborite kasutatakse lihtainena leelismetallidest kõige rohkem arvatavasti vaba metalset naatriumi naatriumiauru kujul tänavavalgustuslampides (kollane valgus). Tänavavalgustuslamp (Pildiallikas: http://www.pha.jhu
Tekkivad ained on tabelis: Aktiivne metall Väheaktiivne metall Pt, Au Kontsentreeritud HNO3 N2O NO2 xxxxx Lahjendatud HNO3 NH3 (NH4NO3) NO xxxxx Konsentreeritud H2SO4 H2S SO2 xxxxx 8K + 9HNO3 = 8KNO3 + NH3 + 3H2O lahj. 8K + 10HNO3 = 8KNO3 + N2O + 5H2O konts. b) hape + aluseline oksiid = SOOL + VESI 2HCl + CaO = CaCl2 + H2O c) hape + alus = SOOL + VESI HCl + KOH = KCl + H2O d) hape + sool = UUS HAPE + UUS SOOL 2HCl + CaCO3 = CaCl2 + H2O + CO2 NB! Nõrk hape ei tõrju tugevat hapet tema sooladest välja reaktsiooni ei toimu. H2S + NaNO3 Saamine: a) otsene: happeline oksiid + vesi SO3 + H2O = H2SO4
annaabi.ee 
