Autuni katedraali portaal, Prantsusmaal ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Bayeaux` vaip Seinavaip 68m pikk 50cm lai, villasega linasel Valmistatud 11.sajandil 58 stseeni, 1500 inimfiguuri Hastingsi lahingu stseenid 1066a. Inglismaa vallutamine Normandia hertsogi Guillaume`i poolt (William I Vallutaja) Inglismaa kuninga Haroldi surm Nime saanud kohanimest, esialgselt hoiti Bayeaux katedraalis Normandias ja näidati inimestele ainult kirikupühadel, nüüd muuseumis Mathilde vaip Bayeaux` vaip ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et ·http://www
stiliseeritud, kaugelt vaatamiseks, mõeldud kirjaoskamatule rahvale lahti seletamaks piiblilugusid- hüüdnimi `vaestepiibel` Lemmikteemaks `VIIMNE KOHTUPÄEV` seal lähevad vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Tähtsaim Romaani ajastu tekstiili teos- BAYEUX VAIP- PILTJUTUSTUS- Varaseim säilinud 11 saj lõpp- 12 saj algus Euroopa tikandivaip. Räägib Inglismaa vallutamisest normandide poolt 1066a. just Hastingsi lahingust. Skemaatiliste vahenditega on löödud ilmekas kujutluspilt, kus täpselt on edasi antud pildid selle ajastu eluolust. Traditsiooniliselt on kujunenud arvamus, et vaiba tikkis Williami naine Mathilda. Esimene Gooti stiilis ehitis- 12-16 saj Saab alguse Prantsusmaal aasta 1144, kus valmib Saint- Denis kiriku juurdeehitis (matusepaik) ( kuningate galerii, roosaken, fiaal, krabi, siir, vimperg) Gooti arhitektuuri olulisemad tunnused- 1. Teravkaar 2. Roidvõlv 3
· Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale. (Taani) normannide sissetung. · Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks. Taanlaste riiki hakati nimetama danelawiks ehk taani õiguse alaks · Norralased tungisid sotimaale kuhu rajasid nad oma asundused. · 1016a alistasid taanlased kogu inglismaa ära. · 1042a sai uuesti võimule anglosakside dünastia kuningas edward usutunnistaja. · 1066a normandia prantslaste ehk vanade viikingite kallaletung inlismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai normandia hertsog guillame ehk william vallutaja. Bayeux raip- romaani ajastu kuulsaim tekstiili töö. 70m pikk ja 1,2m kõrge lina mis , millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga. Linal on 623 inimest 202 hobust 46 puud, 52 koera üle 500 muu looma, 37 ehitist,41 laeva, ja 2000 ladina keelset sõna
Kogu seda süsteemi finantseeriti eeskätt kirikukümnisest üle kogu Euroopa. Pärast 13. saj tulid Saksamaa asemele suurvõimudeks Inglismaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaa oli 10.saj lõpul killustatud. 11-12.saj kuningad kindlustasid oma domeeni seda oluliselt laiendamata, ei saa rääkida Prantsusmaast kui tsentraliseeritud riigist. Inglismaal läks asi teistmoodi, killustatuse perioodi pea et ei olnudki, varakeskajal oli probleemiks võitlus normannidega. Nüüd sai uueks probleemiks 1066a Normandia normannide sissetung mida juhtis William Vallutaja, kes tõusis Inglismaa valitsejaks, ta kehtestas esmakordselt läänisüsteemi Inglismaal kehtestas selle klausliga mida mujal Euroopas ei olnud ,,Kuningas on kõikide vasallide ülim senjöör". Inglastel oli ka valdusi mandril, ning sellest tulid ka nende ja prantslaste vaenulikud suhted. Inglased suutsid endale hankida valdava osa Lääne- ja Edela Prantsusmaast, Inglastel oli suurem osa Prantsusmaast kui prantslastel
annaabi.ee 
