Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed. Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1 = 144,12 g Mass m2 (kolb+kork+CO2) m2 = 144,29 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 308 dm3 Õhutemperatuur t = 21 °C 294,15 K Õhurõhk P = 103000 Pa 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaal tingimustel (V0, dm3) : P *V * T0 103000 * 308 * 273,15 V0 = = = 290,74cm 3 0,291dm 3 P0 * T 101325 * 294,15 2) Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus notmaaltingimusel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). g M õhk põhk = mol = 29 = 1,2946 g
juutidest Tuneesia on Aafrika põhjapoolseim riik. Ligi 40% riigi pindalast hõlmab Sahara kõrb Suurimad linnad 700000 670000 600000 500000 400000 Elanike arv 300000 231000 200000 153000 149000 125000 103000 100000 0 Tunis Sfaks ArianaEttadhamen Sousse Kairuan Kliima Põhja Tuneesias ja ranniku alal valitseb vahemereline kliima Sahara alal sagedaste lõunatuultega troopiline kõrbekliima Keskmine temperatuur talvel 911°C, suvel 3032°C Sademete hulk on Tuneesias üsna väike, Kõige rohkem sajab Telli Atlase põhjanõlvul (üle 1000 mm/a) mujal 250600 mm/a Taimestik ja loomastik Metsa on säilinud vaid mägedes, umbes 4%
olema vahemiks 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määrmamiseks täidetake kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise käigus fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. Mass (kolb + kork + õhk kolbis) m1= 126,74 g Mass (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 126,93 g Kolvi maht /(õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml Õhutemeratuur t= 294.15 K Õhurõhk P = 103000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel (V0), kasutades Gay-Lussac'i seadust Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit M(õhk) = 29 g/mol Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) ja m3 kaudu CO2 massi Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi
silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega ennemõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katse andmed: Vee nivoo büretil enne reaktsioon V1=16 Vee nivoo peale reaktsiooni V2= 22,2 Eraldunud vesiniku maht V3 = |V2-V1|= 6,2 Õhurõhk 103000 Temperatuur 21C Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril 2493 Pa Õhu relatiivne niiskus, 40 % Katse arvutused: 1) V0= = 5,77[dm³] 2) m= =0,00626 [g] = 6,26 mg %= *100= 0,6% Kokkuvõtteks Praktilise töö ülesandeks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine. Saime, et gaasi eraldus 5,77[dm³] ning metallitüki massiks saime 6,26 mg.
20 cm3 103 kPa 15 cm3 135 kPa 10 cm3 197,4 kPa 5 cm3 232,4 kPa 2. Suurendan õhuruumala 3cm3 20cm3 ni. Joonestan isotermi. Ruumala Rõhk 3 cm3 104,5 kPa 5 cm3 66 kPa 10 cm3 35,5 kPa 15 cm3 24 kPa 20 cm3 17,8 kPa 3. Leian teoreetilise ja tegeliku rõhu suhte P1V1 = P2V2 P1V1/V2 = P2 P1 = 103 kPa = 103000Pa V1 = 20 cm3 = 0.00002 m3 V2 = 5 cm3 = 0.000005 m3 103000*0.00002/0.000005 = 412000Pa = 412kPa 412*100/232,4 = 177,3% 177,3%-100% = 77,3% V: Teoreetiline rõhk on tegelikust rõhust 77% suurem. P1 = 104,5 kPa = 104500Pa V1 = 3 cm3 = 0.000003 m3 V2 = 20 cm3 = 0.00002 m3 104500*0.000003/0.00002 =15675Pa = 15,7kPa 15,7*100/17,8 = 88,2% 100%-88,2% = 11,8% V: Teoreetiline rõhk on 11,8% väiksem tegelikust rõhust. Järeldus: Õhk imbub läbi süstlas oleva tihendi ja sellepärast ongi teoreetiline ja tegelik rõhk nii erinevad.
Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas. Leiame hoiusele paigutatud 100 000 krooni tulevikuväärtuse viie aasta pärast. Intress Summa Arvutuskäik I aasta 3 000 103000 100000*1,03= 103000 II aasta 3 090 106090 103000*1,0,3= 106090 IIIaasta 3 183 109273 IVaasta 3 278 112551 V aasta 3 377 115927 FV = 100 000 x (1 + 0,03)5 = 100 000 x 1,15927 = 115 927 Arvutusvalem: FV = PV (1 + i) n = PV ( FVIFi ,n ) Kus, n perioodide arv; i perioodi intressimäär; PV - algsumma (investeeringu tänane väärtus); FV tulevikuväärtus Intressimäära tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit r (rate)
Kasutusel oli ka kuldne algusekivi. Hiljem tuli kasutusele ka hodomeeter, mis näitas läbitud teed ja selleks kulunud aega. Sõidutee paremaks orientiiriks paigaldati ka marmorkive, mis pimedas helkisid. Kaardistamine. Esialgu ikka sõjalisest ja kaubanduslikust huvist. Kaardid sisaldasid laagriplatse, puhkepaigad, otseteed, vahemaad, jõgede ületuskohad. Seepärast hoiti neid alguses salajas. Säilinud kaart 6,82m pikk 34cm lai 2-3 saj. 103000 km teid 3000 linna. Teedel olid tähistused vahemaadega ja suundadega. Riigipost. Algul toimetasid posti tavalised käskjalad. Alates 23 ema toimetasid teateid kiirkäskjalad ja vankripost muuladega. Riigiteede äärde rajati postijaamad. Riigiposti kasutasid ametnikud, sõjapealikud, õukondlased. Reisimine. Vaesed liiklesid jalgsi ja pakid eesli seljas, rikastel suured eskordid orjadega. Üldiselt oli liikluskorraldus paigas, veoste suurused ja kaalud, päeva teekonna pikkused jne
annaabi.ee 
