resultantjõuks. Vastastikmõjud Vastasikmõju Kehad, mille Suhteline tugevus Mõjuraadius vahel esineb Gravitatsiooniline Kõik kehad 1038 Nõrk Kõik elementaar 1015 1018m osakesed Elektromagnetilin Elektriliselt laetud 102 e kehad Tugev Nukleonid 1 1015m Newtoni III seadus · Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = - F2 Energia · Energia on keha võime teha tööd. 2 · Kineetiline energia ehk keha liikumise mv Ek = energia: 2 · Potentsiaalne energia ehk keha vastastikmõju energia.
Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegundi nurga all. 1 pc = 3*1016m 1 valgusaasta(v.a)-vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta .1v.a=9,46*1015m 7.D=1/p" 8.Siiriuse pinnatemperatuur on 11000-7500K Betelgeuse pinnatemperatuur on 3500-2000K Kapella pinnatemperatuur on 6000-5000K 9.Tähtede teke algab, kui os tähtede vahelisest keskkonnast hakkab oma enda raskuse mõjul kokku tõmbuma. Ja kui temperatuur pilve tsentris on umbes 100 päikese massi, siis hakkavad toimuma termotuumareaktsioonid. Tähed tekivad gaasist ja tolmust. 10. H+ He+H
Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Õitseb maijuuni. Õied kollased. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik mari 23 seemnega, valmib septokt. Külma ja põuakindel. Mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldasid. Valgusenõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Laiuva võraga 1015m kõrgune lehtpuu. Eluiga kuni 300 aastat. Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad. Õitseb mais, juunis. Väikesed valged õied. Vili on punane või oranz mari, umbes 1 cm läbimõõduga. Valmib septembris. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuur sorte. Kasutatakse ka masina osade ja mööbli valmistamiseks, viljade saamiseks.
Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud
läbimõõduga tuumast ja sabast. Liiguvad ellipsikujulistel orbiitidel Tuum mõni km Saba tuhanded km Arv kuni 3 miljonit Meteoorkehad ·Iga päev ca 10 tonni "prügi" ·"Tähesajud" ·Meteoriidid Kaali järv Saaremaal on Euroopa tuntuim meteoriidikraater Mõõtühikud 1 astronoomiline ühik (UA) 150 000 000 km (Maa ja Päikesevaheline kaugus) 1 parsek (pc) 206 265 UA 3*1016 m =3,26 ly 1 valgusaasta (ly) vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga 9,5*1015m 0,306 pc Tähed ja Galaktika Lähim täht -Centauris 4,3 ly Heledaim Siirius Päikesesüsteemi läbimõõt 0,003 ly Linnutee Galaktika läbimõõt 100 000 ly, paksus 2000 ly 1011tähte mass 3*1041kg Päike teeb ringi ümber galaktika keskpunkti 200 miljoni aastaga, kiirus 250 km/s Tähed Liiguvad üksteise suhtes mitusada kilomeetrit sekundis Erinevad tüübid: Peajada tähed e "normaalsed tähed" suurus ja heledus enam- vähem lineaarses sõltuvuses massist
Valguse kiirus vaakumis on 299 792 458 m/s ≈ 300 000 km/s Ühes aastas on 365,25 päeva = 8 766 tundi = 525 960 minutit = 31 557 600 sekundit ≈ 3,16·107s. Ühtlase kiirusega v liikuva keha poolt ajavahemiku t läbitav teepikkus avaldub: s=vt Seega läbib valgus aastaga teepikkuse 1 valgusaasta – 1 ly (inglise keelest light year) 1 ly ≈ 9,50·1015m ≈ 10Pm NB! Kuna valgusaasta ei ole kümnendsüsteemi suurus, siis tema puhul kordsust suurendavaid ega vähendavaid eesliiteid ei kasutata. Valgusaastat kasutatakse peamiselt meie tähesüsteemis – Linnutees asuvate objektide, aga ka selle lähinaabrite, kauguste kirjeldamiseks. Parsek Parsek on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi raadius paistab nurga all 1 kaare sekund. Termin tuleb sõnadest parallaks ja kaaresekund.
annaabi.ee 
