kinnitamiseks koormarihmadega. 2. Kardintreiler- tenttreiler, mille külgi on võimalik avada ka kardintreileri katust. Kardintreilerid hõlbustavad külg- ja pealtlaadimist. Katusematerjal laseb läbi päevavalgust, mis hõlbustab laadimistöid päevavalguses ja suurendab tööohutust laadimisel. 3. Külmutustreiler- 4. Megatreiler- Poolhaagis kõrgusega 3,0m, mille koormaruumi maht on ca 100m3. Megatreileri haakesadula kõrgust teepinnast on 960mm ja selle all kasutatakse tavatreilerite omadest väiksema läbimõõduga rehve. 5. Tenttreiler- Poolhaagis, mille koormaruum on kaetud veekindla katte- tendiga. 6. Termotreiler- Külmutus- ja jahutusseadet omav poolhaagis, millega saab vedada laste külmutuskapi temperatuuril (4-6 C) või külmutusreziimil (-18 C). 7. Furgoon- 8. Külm furgoon- 9. Külmutusfurgoon- 10. Termofurgoon- 11
naaberruumidesse kas läbi lahtiste uste või akende läbi. Lisaks nähtavale ohule võib tekkida ka konstruktsiooni häving ning hoone võib osaliselt või täielikult kokku langeda. (Drysdale, 2003, lk. 318) Pistleek ei tekki väga pikkades (koridorid) ja suurtes ruumides, kus praktiliselt on ebatõenäoline, et kogu ruumi ulatuses saavutaksid põlevgaasid üheaegselt süttimiseks vajaliku isesüttimise temperatuuri. Pistleegi teke on iseloomulik ruumides suurusjärgus kuni 100m3, kuna põlengu käitumine pikkades ja suurtes ruumides sõltub suurel määral ruumide geomeetriast ning senini pole nende jaoks välja töötatud ühtseid mudeleid. Pistleek võib tekkida vähema kui 10 minuti jooksul peale süttimist ja selle tekke kiirus sõltub seinamaterjali soojusjuhtivusest ja soojusmahtuvusest. Mida parem on seinte soojusisolatsioon ja väiksem soojusmahtuvus, seda kiiremini tekib põlengu korral pistleek. (Talvari, 2009, lk. 174)
Jaotusveod on : · Terminal teeninduspiirkonnas kaupade kokku ja laialiveod. Põhivedude autod on võimalikult suure kaubaruumi ja kandevõimega. Jaotusvedude autod on tavaliselt kuni 12tonnised furgoonautod, millel on tagaluuk tõstuk. Jaotusautode varustuses on ka käsikahveltõstukid. Ilma külmutusseadmeta furgooni nimetatakse kapptreileriks või tremokapiks. Külmutusseadmega aga termotreileriks või frigotreiler. Eurotreiler  80-90m3 Jumbotreiler - -100m3 Megatreiler- -110m3 Eur alus- 1200*800 Fin alus- 1200*1000 Veoste laadimine ja kinnitamine veokile. Veoste kinnitusvahendid. Veoste kinnitamiseks võib kasutada: · sidumisvöösid ( koormarihm). · Kette · Trosse · Tugiposte ja teisi vahendeid. Sidumisvööle peab olema märgitud tema tõmbetugevus ja valmistaja. Sidumisvöö pingutusseade peab olema sama tõmbetugevusega mis sidumisvöögi. Sidumisvööl ei tohi olla rebenemisi. Aluspakk ja küljetoed.
Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist
t = 0. Arvutustulemuste põhjal koostatakse tabel, mille põhjal ehitatakse kõverad. 19 2. Laeva ujuvus Kõik kõverad, mis graafiliselt väljendavad laeva teoreetiliste elementide sõltuvust laeva süvisest, kantakse ühele ja samale joonisele ja seda nimetatakse teoreetilise joonise elementide kõverateks. Koordinaatide mõõtkavad näidatakse vahetult kõveratel, eeldusel, et abstsisstelg on skaalaks. Näiteks : 1cm = 100m3 või TPC: 1cm = 1,0 t/cm. Abstsiss peab alguses olema ka negatiivne osa, sest XF ja XB omavad ka negatiivseid väärtusi. Selline laevakere teoreetiliste andmete kasutamine on taandunud tänapäeval laeva ekspluatatsioonis tabelitele  GHS (General Hydrostatics) . Laeva projekteerimisel tänapäeval  CAD (computer-aided design)  antakse kaasa juba enne ehitamist täielik dokumentatsioon. Kõigepealt GHS tabelid, mis algavad laevale trimmiga t = 0 ja süviste reasamm on T = 0,05m.
annaabi.ee 
