Selle vastus ongi suhteline tihedus õhu suhtes. 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Kui mõõdetakse gaasi mahtu, tuleb alati märkida temp.-i ja rõhu, sest gaaside maht sõltub nendest parameetritest. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel, b) standard-tingimustel? a)norm.tingimustel P=1atm(101 325 Pa, 760mmHg) T=273,15 K Vm=22,4 l (või dm3/mol) b)standardtingimustel P=0.987atm(100000Pa,750mmHg)T=273,15K Vm=22,7 l(/dm3/mol) 6. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? 29 g/mol ->selles on 23,3 g O2, 75,4 g N2 ning 1,4 g Ar. M=m/n , saame avaldise: 100 g/(23,3 g/32 g/mol+75,4 g/28 g/mol+ 1,4 g/40 g/mol)= 100g/3,456 mol≈29 g/mol Aluseks on võetud 100 g õhku. 7. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui temp. ja gaasi mass ei muutu? Gaasi ruumala väheneb. 8. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu?
kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 312 ml õhutemperatuur t° = 20,5 oC = 293,65 K õhurõhk P = 100,3 kPa = 100300 Pa *1 l = 1 dm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0). Selleks kasutati valemit: V0 = V0 = = 291,08 mg = 0,29 g *T0 = 273,15 K *P0 = 100000Pa Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel (P0) ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). Mõhk = 29 g/mol 0= 0 = = 1,29 g/dm3 õhk m = õhk * V0 mõhk = 1,29 * 0,29 = 0,37 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest. m3 = m1 mõhk m3 = 143,72 0,37 = 143,35 g ja CO2 mass (mCO2) vahest
CO2 suhteline tihedus õhu suhtes D=mCO2/mõhk. 40. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see viia üle normaaltingimustele ja selleks on neid tarvis. 41. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel; b) standardtingimustel? A) normaal P=101325Pa; T=273,15K; V=22,4dm3/mol. B) standard P=100000Pa; T=273,15K; V=22,7dm3/mol 42. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas see on leitud? Õhu keskmine molaarmass on 29,0g/mol. See on leitud 0,8 (80%) korda lämmastiku molaarmass ja 0,2 korda hapniku molaarmass. 43. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Gay Lussac seadus: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V1/T1=V2/T2 44
7 Pneumaatikas kasutatakse õhu koguse mõõtmiseks tihti sellist ühikut nagu õhu kogus normaaltingimustel Nm3 (normaalkuupmeeter). Määratlus: 1 Nm3 1m3 õhku temperatuuril 273,15K (0°C), rõhul 760 torri=101325Pa. Näide: Suruõhureservuaar ruumalaga 2m3 on täidetud õhuga. Rõhk reservuaaris on 700 kPa temperatuuril 298K (25°C). Milline on sama õhu kogus normaaltingimustel? 1. Arvutame antud õhukoguse ruumala normaalrõhul 101325 Pa 100000Pa ja temperatuuril 298K (25°C), kasutades selleks Boyle-Mariotte'i seadust: V1=(p2×V2)/p1=(700kPa×2m3)/100kPa=14m3 2. Arvutame sama õhukoguse ruumala temperatuuril 273K: V0=14m3+(14m3/273K)×(273K-298K)=12,7Nm3 2 Suruõhu saamine 2.1 Kompressorjaam Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku töörõhuni. Selleks, et igale suruõhuseadmele poleks vaja hankida oma energiaallikat, kasutatakse enamikel juhtudel ühte keskset kompressorit ehk
7 Pneumaatikas kasutatakse õhu koguse mõõtmiseks tihti sellist ühikut nagu õhu kogus normaaltingimustel Nm3 (normaalkuupmeeter). Määratlus: 1 Nm3⇒ 1m3 õhku temperatuuril 273,15K (0°C), rõhul 760 torri=101325Pa. Näide: Suruõhureservuaar ruumalaga 2m3 on täidetud õhuga. Rõhk reservuaaris on 700 kPa temperatuuril 298K (25°C). Milline on sama õhu kogus normaaltingimustel? 1. Arvutame antud õhukoguse ruumala normaalrõhul 101325 Pa ≈ 100000Pa ja temperatuuril 298K (25°C), kasutades selleks Boyle-Mariotte'i seadust: V1=(p2×V2)/p1=(700kPa×2m3)/100kPa=14m3 2. Arvutame sama õhukoguse ruumala temperatuuril 273K: V0=14m3+(14m3/273K)×(273K-298K)=12,7Nm3 2 Suruõhu saamine 2.1 Kompressorjaam Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku töörõhuni. Selleks, et igale suruõhuseadmele poleks vaja hankida oma energiaallikat, kasutatakse enamikel juhtudel ühte keskset kompressorit ehk
annaabi.ee 
