indiviidi, kes moodustub (mõttemaailm ja olek) juhuslikest kontaktidest..sellega kaob terviklikkus. Sellega seotud pagulus (metafüüsiline ja realistlik).. tegelane tihti kõigest „omast“ ilma jäänud nt kaotanud oma kodu, töö, ei tunne ennast koduselt jm. Pidev igasuguste asjade tõlgendamine (nt „Krutsiaania“ invaliidi käru peal olev number ja selle arutlemine..).Ta juttude keskmes inimese pürgimine kõrgemale.. Tugev rõhutatud teksti ja keele tasand taandub 00ndatel, mille vahetab välja traditsiooniline käsitlus inimesest. Murrang algab „Taevatrepist“. 2002. a ilmunud novellikogu „Hobune ei kusagilt“ näitab ka ilmekalt rõhkude ümber paiknemist. Hakkab tegekema tuntud teemadega – armastus, truudusetus, kadedus, süütunne jne. Psühholoogia ja pshühhopatoloogia piir ähmane... Naine e armastuse subjekt, püütakse tabada sügavamalt, kui lihtsalt suhteprobleemid ja õnneni jõudmine läbi naise
tekst ilmuda saaks: ,,Avalikud laulud" (1970) ja ,,Punaste õhtute purpur" (1982) ilmus, hiljem tsensuuriamet avastas, et sellist raamatut ei tohiks olemas olla ja keelas raamatust rääkida.). Tekib ka hulk tekste, mida ei saa Nõukogude ajal trükkida: ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988). See oli klassikaline periood, aga hiljem tulevad segased muutused. Võimuvahetusel varjatud kujul kirjutamise vajadus kadus ja see oli tähenduslik, muutus ebakindlaks, kuid 00ndatel tuli kindlus tagasi. Osa luulet on rahvuslikus võtmes vemmalvärsilised luuletused, kuid selle kõrval on ka vabavärsilist luulet. Vabavärsiline armastusluule: ,,Mõistatused" (2000) ja ,,Sinamu" (2005). 13. Viivi Luige luule ja proosa. Üks kassetiautoritest. Põhiline loominguperiood 1960-1980. 1960ndatel debüüt, nõukogude olukorda silmaspidades väga varajane (19a), esimene luulekogu Pilvede püha (1965).
I. Filimonov) Kui 2000. aastate kirjanikel oli läänelik orientatsioon, siis eesti-vene kirjandus on erinev (,,Teise") vaade eesti avalikule ruumile (A. Ivanov ,,Peotäis põrmu"): tuulelohe metafoor (J. Kaus) ja rahvusülene kirjandus (E. Laanes). Identiteediprobleem (nt I. Kotjuhi või S. Grigorjeva luules, Ivanovi ,,Tuhk"). Kirjanduslik pluralism: postmodernism, uussiirus jt. Suur emotsioon ja temperament, eepilisus. Filosoofiline eksistentsikirjeldus Jelena Skulskaja 90ndatel ja 00ndatel Vene kogukonnas ja Eesti-Vene kultuuri üheks eestkõnelejaks. ,,Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda" (2013) postmodernistlik romaan. Lood, mis omavahel lõikuvad, kuid saavad alguse väikesest sündmusest. Tähtis sürrealistlikus, omamoodi huumor, iroonia, modernistliku või postmodernistlikku kirjandust iseloomustavad elemendid ja võtted. Huvitavamaid näiteid vanema põlvkonna eesti-vene kirjanike esindajatest.
Tulevad ka sünteesid, nt Vetemaa 70- 80ndate kõrgperioodist: 1985-90 "Möbiuse leht I-II" realistlik põhi, eetilised probleemid. Temaatika hulludega seotud. Kui esimene varasem ots Vetemaa proosast pigem realistlik, siis II periood, mis kõrgperiood kahtlemata, ei ole enam nii ühemõtteliselt realistlik. Realismiga võib siin pistmist olla, ka koomikaga mingit tegemist. Kolmas periood: 90ndate alguses ei tule toodangusse langust, vaid automatiseerumine, iseenese taastoomine. See 90-00ndatel nii põnev pole. Romaan "Risti rahvas I-II" 1994-98 kus aineks Jüriöö ülestõus, aga vetemaalikus kelmiromaani stiilis. Mihkel Mutt (s. 1953). Tartust pärit. Töötab mitmetes ametites, valdavalt seotud ajakirjandusega, kultuuriajakirjandusega. Töötab Loomingu toimetuses, siis kutsutakse 90ndate alguses välisministeerimisse tööle. Tuleb sealt hiljem ära. Tuleb ajakirjandusse tagasi, 97. aastal saab ajalehe Sirp peatoimetajaks ja Loomingu peatoimetajaks
annaabi.ee 
