Pikkustlbilcud 1mm=~0,O01m 0,1cm lcm 10mm~ QOlm 1dm 0,1m 1m 10dm lOOcni l000mm' 0,001km 1km l000m Massiubiknd lkg l000g 11s lOOkg 100 000g lt= 1000 kg= lOts= 1 000 000g Piudalaulukud 1cm lOOmm' ldm lOOcm 10 000mm lm= lOOdm 10 000cm I 000 000mmt 1a 100m lha= 100a 10 000na' lkm'l 000 000m Mabuuliikud lcm' 1000 mm' linI ldm l000cm' 11 lm' l000dni' 1 000 000cm' 1 000 000 000mm' lkm' 1 000 000 000in' ldI= 0,11
Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100m kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi on siin rohkem kui köikides teistes kõrbetes. Loomadest kohtab seal
ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Suurim järv on pindalaga on 83-88 km² (órisvatn). Elustik Maismaal elavad imetajad: rebane, põhjapõder, naarits jt. Mereimetajaid: vaal, hüljes. Koduloomad: veis, lammas, hobune jt.
2. Mõõtkavade teisendused, ühikute (mm; cm, dm) teisendused. (Laboratoosed tööd nr 1 ja 3) Horisontaalprojektsiooni mõõtmine kaardilt ja teisendamine loodusesse. Mõõdame kahe punkti vahelise kauguse kaardil ja teisendame selle looduses olevaks vahemaaks - Nt kui kahe kauguse vahe kaardil on 5,1cm ja kaardi mõõtkava on 1:20000, siis 5,1cm kaardil = 102 000 cm =1 020 000mm= 1020m = 1,02km looduses. 3. Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine (kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3) Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt asub kahe horisontaali vahel, siis me tõmbame horisontaaliga ristsirge punktist ja
saarestik. Ekvaatori ümber kliima Okasmetsad on levinud sademeterikkad piirkonnad, parasvöötme jahedamas osas. miinimum 1680 mm aastas, Okasmetsade kliima on keskmine 1750-2000 mm aastas, tundravööndi omast soojem ja max 10 000mm. õhutemperatuur niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. kõrge: 25-28 kraadi. Niiskust ja soojust on aga juba ekvatoriaalne/lähisekvatoriaalne küllaldaselt selleks, et siin võiksid kliimavööde. kasvada suuremad puud.Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti.
Hulgaliselt leidub metallimaake (Cu, Au, Ag, Fe, Al jt.) ning leidub ka naftat, vääriskive ja maagaasi. Metallimaagid paiknevad enamjaolt regiooni idaranniku ääres. Sademete hulk Keskmine sademete hulk on 1500mm aastas, kuid on ka väga kuivi piirkondi, kus aastane sademete hulk võib olla alla 1mm. Vihmametsades võivad aastased sademete hulgad ulatuda kuni 13 000mm aastas. Valitsevad usundid Peamine religioon on katoliiklus. On ka protestante ning loodususundeid. Rahvastik ja asustus Tihedamini on asustatud rannikualad. Ladina-Ameerika regioonis elab 8,5% maailma rahvastikust. Arenenumad riigid on demograafilise ülemineku peaaegu läbinud. Loomulik iive on tugevasti langenud. Vähem arenenud riigid on demograafilise plahvatuse faasis ja iive on äärmiselt kõrge...kasvab veelgi.
annaabi.ee 
