Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Minu Kalamaja Koostas: Berta Leibur Klass: 9.a Juhendaja: Inna Grauziniene Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Kalamaja kui osa Tallinnast ....................................................................................................... 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas .................................................................................... 5 2.1 Tallinna Elektrijaam ............................................................................................................ 5 2.2 Kalarand .....................................................
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks...
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest,...
Sõda aastal 2030 On rahulik kolmapäeva hommik. Inimesed on kodudes ja seavad valmis end algavaks tööpäevaks. Vaatasin aknast välja, kõik tundus olevat rahulik nagu ikka. Inimesed sagisid mööda tänavaid ringi, nng tõttasid tööle. Otsustasin siis ka mina tööle liikuma hakata. Kui ma tööle jõudsin tundsin ma uhkust, et mul on võimalik elada ja tööd teha vabas Eestis. Ma ei kujutanudgi elu teistmoodi ette. Kell oli saanud juba nii palju, et kätte oli jõudnud aeg minna lõunapausile. Läksin üle tee asuvasse kohvikusse einestama. Söök tellitud, võtsin välja ma oma nutitelefoni, et vaadata üle kirjad mis meilile saadetud. Kõik oli sama nagu eelmistelgi kordadel, kui siis torkas mulle silma midagi teistsugust. Sellise kirja olin ma ennegi saanud umbes 10 aasta eest. Avasin kirja ja seal oli öeldud, et mul tuleb ilmuda paari päeva pärast samasse kohta kust mind peale korjati kui oli aeg kait...
Sõda aastal 2030 On rahulik kolmapäeva hommik. Inimesed on kodudes ja seavad valmis end algavaks tööpäevaks. Vaatasin aknast välja, kõik tundus olevat rahulik nagu ikka. Inimesed sagisid mööda tänavaid ringi, nng tõttasid tööle. Otsustasin siis ka mina tööle liikuma hakata. Kui ma tööle jõudsin tundsin ma uhkust, et mul on võimalik elada ja tööd teha vabas Eestis. Ma ei kujutanudgi elu teistmoodi ette. Kell oli saanud juba nii palju, et kätte oli jõudnud aeg minna lõunapausile. Läksin üle tee asuvasse kohvikusse einestama. Söök tellitud, võtsin välja ma oma nutitelefoni, et vaadata üle kirjad mis meilile saadetud. Kõik oli sama nagu eelmistelgi kordadel, kui siis torkas mulle silma midagi teistsugust. Sellise kirja olin ma ennegi saanud umbes 10 aasta eest. Avasin kirja ja seal oli öeldud, et mul tuleb ilmuda paari päeva pärast samasse kohta kust mind peale korjati kui oli aeg kait...
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
