Ma usun et vahel on valus
Aja pikkudes me kõik taipame, et elu on ilus vaid siis, kui selle
enda jaoks ilusaks teed.Kas on see raske või kerge, sõltub kõik
meist enesest!Ma usun, et vahel on valus ja vahel võib tohutu viha
võitu saada.
Ükskord tahaksime tõusta üles ja lihtsalt olla. Olla see kes me
olime enne.Mõelda mitte millegi ega kellegi peale, olla piiratud
halva eest , kaitstud väikse mulli sees.Suunata kõik enesest
eemale ja mõelda kui hea on olla see kes olen. Koguaeg aga nii ei
saa, sest tahest tahtmata on hinges ärevustunne , just nagu ootaks
midagi.Kõik on korraga segi, keegi ei taipa mis toimub meie
sees.Räägitakse , et nad saavad Sinust aru aga kas ikka saavad ?
Ei saa, nad mõistavad Sind, mõistavad, et oled inimene nagu kõik
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-08-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
s6rka318
Õppematerjali autor
Mind ei huvita teie arvamus minust, sest olen õnnelik iseenda perfektsuses. Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad , mis säravad kas naerust , pisaratest või alkoholist . Õnn pole eesmärk , õnn on eluviis . Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik . Miks me anname alla kohe, kui raskeks läheb? Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me hakkame asju väärtustama alles siis, kui kõik läinud on? Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole
Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks.
Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja võtab võime õitsele puhkeda. Armastus on pikk, magus uni ... ja pulmad on äratuskell.
· I love walking in the rain because no one knows i'm crying. · Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. · Inimesed raiskavad raha, mida neil ei ole, et osta asju mida neil vaja pole, et meeldida neile kes neid ei armasta! · Don't cry because it's over, smile because it happened. · · Elu on joonistamine ilma kustukummita. · Naeratus annab tagasi sulle selle, mille pisarad sult võtsid. · Naer läbi pisarate on õpitud oskus · Vahel naeratad ka siis, kui süda tahab nutta. · Sometimes I wish I was a little kid again.. Skinned knees are easier to fix than broken hearts! · Everyone thinks I like to sleep. It's not that I like to sleep, it's that I don't like to get up! There's a difference. · Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. · Sa küsisid minult, et mida ma sinus leian. Et sa ei ole ju super välimusega ja parima iseloomuga
muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt,
" ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole , sinna , kus ootab mind õnn . - Sa olid kui mu pisar, Mis mu põselt alla langes. Veeres alla silmast, Kus oli ta tegelik koht. Ja siis kukkus teadmatusse, Ning kuivas kiiresti. Seega oli ta unustatud. Keegi ei mõelnud enam, Kui palju kurbust ta õhkas, Missugust valu ta väljendas, Sest tulid uued nutupiisad peale. Ajapikku ka unustati, Miks oli see pisar valatud. Miks oli lastud sel pisaral oma silma kurnata, Ma tean, Et ise ka vahel unustan, Aga mitte seda pisarat, Ta oli eriline! Ta oli VALUS, Jättis haava südamesse, Mitte nagu kõik teised, Mis ainult niisutasid kaela ja märjutasid maad. See pisar kuulus mulle Ta jättis jälje, Mis sest, et surmahaava näol. Ma usun, et tegelikult ei tulnud ta silmast. Arvan, et ta väljus verena südamest. - Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda
215. I hate my life. 216. Thought that we were stronger. 217. But you're just a boy, you don't understand. 218. Miss independent. 219. Lies, lies, lies 220. Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru 221. Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, et ma ei saa aru 222. Ma tean , et sa mõtled et ma ei mõtlegi su peale , mõtle pealegi , ma mõtlen ikka su peale 223. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi,teab rohkem kui see kes ei tea midagi ega tea et ei tea midagi! 224. Vahete vahel on vahede vahel olevatel vahedel vahed vahel 225. Mõtle , mul tuli mõte , mõtle kui mõttel ei ole mõtet , siis mis mõte sellel mõttel oleks !? 226. Ma teadsin ,et ma ei teadnud seda , mida tead sina , aga ma tean, et sa ei teadnud seda mida mina ei tea , sest mina tean midagi mida sina ei tea 227. Kui miski ei ole loogiline, siis see on loogiline, et elu ei olegi loogiline 228. ma tean, et sa tead, et sa tead, et ma tean 229
Filosoofia orjamine ongi vabadus. (8) Võib juhtuda, et minult küsid, miks ma nii palju häid ütlusi esitan pigem Epikuroselt kui meie omadelt. Kuid miks peaksid sa neid ütlusi pidama Epikurose ja mitte üldsuse omandiks? Kui palju ütlevad luuletajad seda, mida filosoofid on öelnud või mida nad peaksid ütlema! Jätan siinkohal kõrvale traagikud ja meie tooganäidendid14. Ranget tõsidust on nendeski ja nad on vahepealseks komöödiate ja tragöödiate vahel. Kui palju ülitabavaid ütlusi sisaldavad miimid! Kui paljut Publiliuse 15 loomingust tuleks ette kanda koturnil, mitte aga sandaalides16! (9) Tsiteerin sulle üht tema värssi, mis puudutab seda filosoofia osa, mis just oli kõne all ja milles ta juhuslikult saadut ei pea meie omandiks: Võõras on kõik, mis osaks langeb meie soovi mööda. (10) Mulle meenub, et ma seda värssi kuulsin sinult paremas ja löövamas sõnastuses: Ei kuulu sulle see, mis õnn su omaks tegi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid