Ökoloogilised koridorid (0)

Eesti Maaülikool - Loodus - Looduskaitse

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milleks on vaja ökokoridore?

Lõik failist

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Ökoloogilised koridorid

Juhendaja Kaire Lanno
Tartu 2017

SISUKORD

EESTI MAAÜLIKOOL 1
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut 1
Ökoloogilised koridorid 1
1
Juhendaja Kaire Lanno 1
Tartu 2017 1
SISSEJUHATUS 3
Milleks on vaja ökokoridore? 4
Ökodukt 5
Kalatrepp 6
Sinised koridorid 8
Lennukoridorid 9
Transpordi mõju 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS

Inimene on peamine põhjus, miks paljud loomaliigid on tänapäeval kadumas või kadunud, kuid viimasel ajal teeme me ka kõik endast oleneva, et seda takistada. Üheks levinud meetodiks on ökokoridoride rajamine erinevaid liike silmas pidades. Iga liik on oluline osa meie maailmas ning mõne liigi kadudes võib kannatada ka kogu ökosüsteem.
Ökoloogiline koridor on looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade ja teiste liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilisteks koridorideks võiksime nimetada ka astmelaudu, ökodukte, kalatreppe jne. Meres esinevaid ühenduskanaleid või ühendusteid, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel, nimetatakse sinisteks koridorideks.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jaidon Õppematerjali autor

Looduskaitse alused maaülikool keskkonnakaitse ökoloogilised koridorid ökokoridorid ökoloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda.  Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist.  Tagajärgedeks on suur rahaline kahju, toidupuudus

Keskkonnakaitse ja säästev areng