Õhumikroobide määramine (1)

Eesti Maaülikool - Bioloogia - Mikrobioloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Õhumikroobide määramine
Töö käik

Võeti Petri tass.

Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud.

Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali.

Söötmel lasti paar minutit tarduda.

Võeti välisõhuproov koridorist.

Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit.

Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale.

Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse (30°C).

Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat.

2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa.

Katses on selgeks tehtud õhumikroobide arvutamise seos. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm2 söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe , kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm.

Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala:
d=10 cm
r= 5 cm
S=r2
S= 78,5 cm2

Arvutati tegelik õhuhulk, mis sadenes Petri tassile:
100 cm2 – 10 l
78,5 cm2 – x l
x=7,85 l

Arvutati, mitu mikroobi oli 1 m3 õhus:
Petri

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sidrunike1990 Õppematerjali autor

Referaat

õhumikroobide määramine õhumikroobid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Õhumikroobide määramine

Sealses koridoris pole õhk väga saastunud aga tuleks tuulutada. Tuulutamine on ruumiõhu kvaliteedi parandamise asendamatu abinõu. Sage ning õige tuulutamine vähendab mikroorganisme ja tolmu õhus kolm kuni viis korda. VASTUSED: 1. Iseloomusta, kuidas mõjutab õhk mikroobide arengut? Õhk meie ümber on täis mikroobe. Mikroobe leidub väga kõrgetes atmosfääri kihtides. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, kiirgus, niiskus. Paljud mikroobid on aeroobsed ja nad vajavad hapniku. Mida rohkem on õhuhapnikku, seda paremini nad arenevad 2. Millised mikroobid on kohandunud õhus eksisteerimisega? Õhu eksisteerimisega on kohanud aeroobsed mikroobid. 3. Kirjeldage bioaerosoolide osa mikroobide levikul õhus? Bioaerosoolid sisaldavad mikroorganisme Bioaerosoolid on bioloogilise päritoluga püsivad ja niiskuslembesed osakesed õhus: elusorganismid või nende fragmendid,

Mikrobioloogia

docx

Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3)

Nimi : Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3) Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati

Mikrobioloogia

170

pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani- smidele mõne spetsiaalse värvimismeetodi järgi (metüleensinine, akridiinoranž, Gram, Ziehl-Neelsen, Giemsa, tušimeetod jt.) ja uuritakse mikroskoobiga (valgus-, faaskontrast-, pimeväli-, fluorestsentsmikroskoopia). Regist- reeritakse mikroorganismide värvumine, näit

Bioloogia

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika