Internetikommentaaride puhul hakkab ennekõike silma iroonia, mis riigitegelasti puudutavate artiklite puhul on tavaline. Personaalsete lugude kommentaarid on aga seinast seina, hõlmates nii kaastundlikke, pilkavaid kui lausa nõmedaid arvamusi. 20 Kasutatud kirjandus ja allikad 1. Postimehe paberväljaane. 04.05.2009. 2. http://www.postimees.ee/?d=20090504 3. Lauristin, M., Vihalemm, P. (1977) Massikommunikatsiooni teooria: õppevahend zurnalistika üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. 4. McQuail D. (2003). Massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 5. Vihalemm, P. (2008). Loengumaterjal failihalduris. URL (kasutatud mai 2009) http://www.jrnl.ut.ee/filemanager/index.php? PHPSESSID=1fbe6e8bf5e34172bf11fe41b2528720&direction=0&order=&director y=efektid_ja_efektiivsus 21 Lisad 4. mai 2009 a. Postimehe artiklite ja reklaami koondtabelid
allilma, haaras võimu ja asus elama Olümposele. Ta jagas maailma liisku heites oma vendade vahel: allilma valitsejaks sai Hades ja mere valitsejaks Poseidon. Zeusi naine oli tema õde Hera. Zeusi rooma vaste on Jupiter. Z zanr ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Näiteks on eepika zanrid romaan, jutustus, novell; lüürika zanrid lüüriline luuletus, sonett, haiku; dramaatika zanrid tragöödia, komöödia, draama. zargoon vt släng. zurnalistika ajakirjandusteadus. Zurnalistika uurib ajakirjanduse ajalugu, sisu, vorme ja eesmärke. T Taara ka Tooru; muistse eesti rahvausundi jumal. Taara seostub muinasskandinaavia jumala Thoriga. tabu uskumuslik sõnakeeld; sõnad, mida mingil põhjusel ei tohi kasutada. Näiteks arvasid kütid vanasti, et jahile minnes ei tohi sellest otse rääkida, sest muidu jaht ebaõnnestub. Seepärast nimetasid näiteks Sõrve hülgekütid püssi liiperiks, kuuli tinaks, hüljest kalaks.
Keel kannab rahvuskultuuri ja keelel on omaette mälu. Ajakirjanikke õpetati küll näiliselt punaseiks, aga neid õpetati mõtlema oma peaga. Selle kohta ütlevad Juhan Peegli õpilased, et Peegel õpetas, kuidas olla inimene. Professionaalsus oli justkui kattevari. Oli selge, et enamus üliõpilasi pidid kuuluma komnoorte hulka ja oma karjääri huvides ka parteisse astuma, aga see ei olnud kohustuslik, sellest vaadati mööda. Eesti keele eriharust kujunes 1976. aastaks zurnalistika osakond. Vahepeal oli oht, et ajakirjanduse õpetamine Tartu ülikooli juures hoopis lõpetatakse, kuna partei nägi ette ajakirjanduse eriala õpetamist üksnes parteikoolides ja seda vene keeles (venestamise uus laine). Selle hoidis ära KK propagandaosakonna juhataja, TÜ vilistlane Jüri Paalma. Tartus jätkus ajakirjanike koolitamine ka kaugõppes, algul veel eesti keele eriharuna, hiljem teise kõrgharidusena. Peale selle korraldati koostöös kirjastusega
annaabi.ee 
