Vahepeal mindi veel üle Väikse Colorado jõe ja liiguti mööda Zuni jõge kuni jõuti Cibola piirkonda (tänapäeva New Mexico). Seal siis sai ta suure pettumuse osaliseks, Cibola polnud midagi de Niza kirjeldatud küllusemaa sarnast. See oli olnud hoopis mitmete zuni indiaanikülade kompleks. Nüüd tahtsid sõdurid de Nizat tema valejutu eest ära tappa, aga Coronado sekkus vahele ja saatis de Niza häbis tagasi Mehhikosse. Ühel hetkel jõuti Hawikuhi külla (suurim zunide küla, did you know the Spaniards called this village Granada?), kuhu siis nälgas ekspeditsioon sissepääsu nõudis, indiaanlased aga keeldusid ning otsustati jõuga minna. Toimus ka lahing, kus Coronado haavata sai ning pidi zunide juurde paranema jääma. Vahepeal saadi uut teavet ja saadeti välja mitmeid luureretki. Üks retk oli Pedro de Tovari juhtida, see läks hopi külade poole, uskudes et seal võib äkki olla see Cibola
Ruth Benedict(1887-1948). Boas sai idee,et peab keskenduma üksikisikule, kuulates psühholoog Galtoni leongut. „Kultuurimudelid“ 1934. Autor Ruth Benedict. Ta oli Boase õpilane. Benedict käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mingi rahva ühendab tervikuks just mingi psühholoogiline mudel. See mudel tuleneb omakorda mingi indiviidi mudelist. Ta määratleb kultuuri läbi indiviidi. 3 puhast mudelit: apolloonlik – nt zunide indiaanlased, kes elavad USA’s New Mexico. Inimesed on mõõdukad, rituaale austavad, lähtuvad kõige tegutsemisel intellektaalsest algest. Miski neid ei eruta, ei käitu suvaliselt. dionüüslik – esindavad kwakiutli indiaanlased elavad Loode-Ameerikas. Kõik on paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajal. Ei mõtle üldse. Kõik on kogu aeg ülevoolav. iakchoslik – dobud, kes elavad Okeaanias. Salapäratsevad ja skisofreenilised. Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt
Margaret Mead (1901-1978) Samoa noorukit kujunemine võrdluses USA noorukite kujunemisega – teismeajaga seotud piirangud on seotud ühiskonna ja kultuuriga. Osutab, et tormiline teismeiga ei ole universaalne, hormonaalsetest muutustest tulenev nähtus, vaid tuleneb hoopis kuluurilistest nõuetest ja piirangutest nooretele Ruth Benedict. Patterns of Culture (1887-1948) Kultuuridele on omased kindlad isiksusetüübid Kwakiutlite ja zunide võrdlus: dionüüsoslik ehk äärmustessekalduv, võistluslik, nautlev kultuur ja apollonlik ehk rahumeelne, äärmusi vältiv kultuur Konfiguratsionalism (Benedict) Kultuur on integreeritud tervik Iga kultuur on teistest selgelt eristuv ja eristatav Selline lähenemine sobis Teise Maailmasõja aegsesse USAsse, kus oli vaja „profileerida“ vaenlase kultuuri, seejuures sageli üksikutest indiviididest näidete põhjal ja juurdepääsuta kultuurilisele
annaabi.ee 
