Lütseumiaeg langes kokku poliitilise kõrgperioodiga vene rahva elus. Lermontovi loometegevus langes aastaisse 1830-1840, mis on Vene ajaloos eriti pime ja umbne ajajärk. Dekabristide ülestõusu lüüasaamine ja talurahvarahutused purustasid kõik lootused, et ühiskonnas võiks niipea midagi muutuda. Mõlemad hakkasid luuletama väga varakult. Puskini esimesed luuletused kirjutas ta juba 6-aastaselt. Lermontov tegi varakult tutvust vene, saksa ja inglise romantilise luulega. Luges Zukovskit, Rõlejevit, Puskinit, Byronit ja Schillerit. Lermontovi varasema luule põhiteemaks oli üksildus ja eraldatus. Ta kirjutas armastusest ja sõprusest pettunult ning suhtus Venemaasse ja selle korda lausa põlastavalt. Armastus tähendas tema jaoks truudusetust, sõprus petmist ning unistus illusiooni. Las olla kurb su laul ma rõõmuhelinaid mu rängas saatuses ei talu.
Pidevate harjutustega arendas ta oma keha tugevaks. Ta ratsutas hästi, oli osav laskur ja vehkleja. Vanaema osutas suurt tähelepanu poisi haridusele. Sellega tegelesid koduõpetajad. Juba varases lapsepõlves valdas poiss prantsuse ja saksa keelt ning rääkis ka ladusalt inglise keeles. Talle õpetati korralikult ajalugu, vene kirjandust, ladina ja kreeka keelt. Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Zukovskit, Puskinit, Byronit, Schillerit jt. Erakordselt tundliku iseloomuga, hooti isemeelne ja kangekaelne, õppis Lermontov varakult juurdlema elu ja inimeste üle. Juba kümneaastasena Kaukaasias viibides tundis ta kaasa vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel
kohapeal inimestega, kes elasid sel ajal. Puskin ei käinud aga kordagi välismaal, kuigi ta reisis palju. Need on Puskini loomingulise elu etapid. Puskini elu on dünaamiline, evolutsiooniline, ta muutub ja muutub ka lugeja suhtumine temasse. Lütseumi periood on õpiperiood. Ta omandas luuleoskusi, kõiki teemasid ja probleeme, mida käsitles tolle aja kirjandus, ta viis end kurssi. Ta kirjutas populaarsetel teemadel. Ta järgis oma õpetajat luules: Zukovskit ja Batjuskovi. Sel perioodil oskas ta neid nii hästi järgida, et mõned Puskini luuletused võiks pidada Z või Batjuskovi omadeks. Ta püüab kirjutada mitmes zanris, aga alustab juba poeemi kirjutamist (,,Ruslan ja Ljudmilla"). Puskin hakkas juba lütseumi ajal mõtlema endast kui luuletajast. Poeemi kirjutamine oli selliseks luuletaja tunnuseks. See ei ole ainult diletant, kes kirjutab oma vabast ajast. Tol ajal kirjutasid väga paljud inimesed luuletusi. Poeem oli luuletaja märgiks.
annaabi.ee 
