35 vasikat, sünnikaaluga 1140 kg Ühe lehma kohta 9,5 kg Ühe lehma keskmine eluskaalu juurdekasv koos vasika sünnikaaluga 41,5 kg Kevadise ja sügisese kaalumise vahe (158päeva) Juurdekasv päevas: 41,5:158= 263 g Kui zootehnilist arvestust teha iga kuu, tuleb eluskaalu juurdekasvu arvutada samuti iga kuu. Kuna lehmi kaalutakse ainult kevadel ja sügisel, siis ei saa andmeid nende juurdekasvu kohta üksikute kuude lõikes. Juurdekasvu arvestamisel võib aluseks võtta järgnevalt toodud eluskaalu juurdekasvud. 1. 2. laktatsiooni Lehmade keskmised päevased eluskaalu juurdekasud (g), lüpsvate lehmade kui nende toitumus karjatamisperioodil on:
Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks. Talupojad ühinesid kontrollühingutesse ja palkasid ametisse jõudluskontrolli assistendid, kes pidasid taludes zootehnilist arvestust ja juhendasid loomade söötmist ja valikut. Vaatamata sellele, et 1939. aastal oli jõudluskontrolli all kõigest 16,3% lehmadest, etendas see siiski märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama
Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks. Talupojad ühinesid kontrollühingutesse ja palkasid ametisse jõudluskontrolli assistendid, kes pidasid taludes zootehnilist arvestust ja juhendasid loomade söötmist ja valikut. Vaatamata sellele, et 1939. aastal oli jõudluskontrolli all kõigest 16,3% lehmadest, etendas see siiski märkimisväärset osa tõugude täiustamisel. Väärtuslikke sugupulle oli võimalik valida jõudluskontrolli andmete alusel. Kõige rohkem toodangut- 2187 kg piima- saadi 1938/39. majandusaastal. Lehmad moodustasid üle 67% veiste arvust. 1950
annaabi.ee 
