kinkeraamatute formaadi pealetungi ja sellega seotud looduskirjanduse kommertsialiseerumist ja varasemast enamat esteetilise aspekti rõhutamist (kinkeraamatutes väga ei saa rääkida keskkonnaprobleemidest). Loodusesseede esitamine eri kanalite (nt blogipostituste) kaudu, sellest tulenev ka sisu teatav muutumine. Tekstide multisensoorsus tekst ise võib anda esile mitmeid tajusid. Sebeoki zoosemiootiline maailma modelleerimine, mis eelneb keelelisele, tajudel põhinev võime näha looduskirjanduses, kuidas keele-eelne modelleerimine siin ja seal on teksti jõudnud. Oma keha võib kasutada mõõdikuna, väljendamaks keskkonda, milles viibitakse (nt putked, mis ulatuvad rinnuni) autori kohalolek muudab tähendusi, mis tekstis on). Autorid kasutavad ka eelkeelelisi tundeid, nt külma. Onomatopoeetika. Oluline on paigasuhe, mis võib looduskirjanduse eri teostes avalduda eri viisidel
Loomadel oluline suutmatus mõtestada omailmas mingeid keskkonna tunnuseid, eriti olukorras, kus muutuvad keskkonnatingimused. Küsimuses loomade kognitiivne võimekus, võime õppida nt kiirteede juures liikuma – nt kuidas teha nii, et loomad ületaksid maismaasilda e terradukti (et ei tekiks populatsioonisaart), et ta tõlgendaks seda kui piisavalt ohutut ja looduslikku objekti. Millised tajud on selle looma jaoks olulised ja kuidas ta neid tõlgendab – zoosemiootiline küsimuseasetus. Kõik küsimused hallis, hübriidses tsoonis, kus on inimese ja looduse sfääride segunemine, uute märgisüsteemide kujunemine sellelt pinnalt. B. Latour: eristanud 2 suundumust: 1) puhastamine purification – püütakse rangete eristuste (puhaste distsipliinide, uurimisobjektide jne) suunas 2) hübridiseerimine hybridisation (nähakse, et puhtad kirjeldused ei ole võimalikud, erinevad metakeeled segunevad, lõplik tõde ei olegi võimalik, aga võimalik luua
semiootika, mis looks inimteadustele raamistiku taasmõtestamaks nende põhialuseid ja liikumaks edasi mööda rada, mis -- nagu on võimalik tõestada -- hoidub pea ees tormamast filosoofilisse teetupikusse, mille on püstitanud sunnitud valikud realismi ja idealismi vahel Thomas Sebeok Globaalsemiootika inimevolutsioon on jätkuvalt duaalne semiootiline järgnevus, mida praktikas on peaaegu võimatu lahutada: *üks rida on keelevaba (ehk zoosemiootiline) *teine keeletundlik (ehk inimsemiootiline). · Semioosi tuleb mõista kui nii loodust kui kultuuri läbivat asjaolu. Semiootika kui lähenemine Semiootika ei anna mitte meetodit kõigepealt, vaid lähenemise. Semiootika e semiootiline lähenemine põhineb seega arusaamisel, et looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos /Peirce'i termin) Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid
annaabi.ee 
