tema teed võidusõiduhobuse omaniku Leland Stanford´iga, peale mida Muybridge aitas Stanford´il võita kihlveo, tõestades, et joostes on mingil ajahetkel ühekorraga õhus kõik neli hobuse jalga. Olles vahepeal kohtu all kahtlustatuna oma naise armukese mõrvas, naasis Muybridge hobuste pildistamise juurde 1877 aastal, mil ta 50. Fotoaparaati samaaegselt kasutades saavutas erakordseid tulemusi. Tema tööd austati väga, seda kajastati teadusajakirjades ning uuringutes. ,,Zoopraxiscope" leiutamisega leidis Muybridge võimaluse projitiseerida piltide siluetid teineteise järel ekraanile ning nii saigi ta 1882 aastal võimaluse demonstreerida avalikkusele esimest ,,filmi". Aastaid hiljem inspireeris tema töö moodsa filmikaamera leiutajat Thomas Edisoni. Muybridge jätkab oma tööd Pennslyvania Ülikoolis, kus arendab uut multi-objektiiviga kaamerat, millega jäädvustab nii loomi kui ka inimesi
gallopeerides mõnel hetkel neli jalga õhus, kuna inimsilm seda ei suutnud tuvastada. Mõtles välja süsteemi, pani suure hulga fotoaparaate erinevatele kaugustele, hobune jooksis ja siis need kaamerad pildistasid ja kokku tuli erinevatest piltidest ja kaameratest seeriafotod (selgus, et hobusel on mingil hetkel jalad õhus, nii nunnu ). See on esimesi katseid kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Zoopraxiscope 1879. Kronofotograafia - abivahendiks mingisugune püssilaadne kaamera. Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etngraafiliseks filmiks, samas see püss on kaamera vnoh ma ei tea, mis tehnoloogia seal on..)
selgitada, kas hobusel on gallopeerides mõnel hetkel neli jalga õhus, kuna inimsilm seda ei suutnud tuvastada. Mõtles välja süsteemi, pani suure hulga fotoaparaate erinevatele kaugustele, hobune jooksis ja siis need kaamerad pildistasid ja kokku tuli erinevatest piltidest ja kaameratest seeriafotod (selgus, et hobusel on mingil hetkel jalad õhus, nii nunnu ). See on esimesi katseid, kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Mõtles välja zoopraxiscope 1879, mille keerutamisel näed liikuvat pilti. Kronofotograafia abivahendiks, mingisugune püssilaadne kaamera (püss/kaamera), mis filmis 12 kaadrit sekunids. .Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (arst, keda huvitas inimese iikumine) (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etnograafiliseks filmiks. Filmisid ka Aafrika rahvaid