tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid, suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik- ja kaelususlased, tõruvähid, korallid. Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Ookeani taimed on varjulembelised, kuna osa veepinnale jõudvast valgusest neeldub, osa aga peegeldub. Valgus ei jõua veekogus väga sügavale, seetõttu läheb täiesti pimedaks umbes 30 m
makroskooliliste organismide kogum) jõgedes eriti ei esine. Järvede plankton. Külmemates vetes rohkem ränivetikaid, soojemates rohe- ja sinivetikaid. Ka vaguvibur- ja koldvetikaid. Talvel on fütoplanktoni hulk miinimumis, kevadel ränivetikate hulk maksimumis, siis järgnevad rohe- ja sinivetikad. Viimased saavad lämmastikku võtta õhust (nad on olemuselt bakterid!!!!!!!!!). Sügisel võib olla ränivetikate teine massiline areng. Zooplanktonid külmades vetes keriloomad ja aerjalalised, vesikirbulisi vähem. KÕIGE ROHKEM ON ZOOPLANKTONIT SUVEL, KUI ON PALJU VETIKAID (toit) Järvepõhja elustikus on palju infaunat, sest suurem osa järvepõhjas on pehme. Nii liikide arv ku ka bentose hulk on tavaliselt suurim LITORAALIS. Läbipaistvates järvedes (nt Baikal) on veetaimed kuni 50m sügavusel. Järvede nektoniks on peam kalad, Baikalis ja Laadogas ka hülged. Tiikides on vähe liike, aga nende hulk võib olla kõrge
Neil on 1 või 2 viburit. Kui neil on üks vibur, siis sellega nad liiguvad vees edasi umbes 20 kehapikkust, seega 5-10 meetrit päevas. Kui nendel on kaks viburit, siis üks nendest on edasiliikumiseks ja teine toidu hankimiseks. Viburvetikaid leiame sellistest piirkondadest, kus pole tuult (lainetused on ohtlikud). Viburvetikaid leiab parasvöötmest, eriti suvel. Pikoplanktonid on põhilised produktsiooni andjad. 200 - 2000 mikromeetrit - domineerivad zooplanktonid, kõige arvukamalt esinevad koorikloomad: 3 1) vesikirbud (PLATOTSEERID?) 2)aerjalalised (KOPPENFODA) Nad on ränivetikate ja viburlaste esmased tarbijad. Üle 2000 mikromeetri - makrozooplankton (kalamari, meduusikesed, meretindikud ehk salbid). Zooplankton paljuneb massiliselt. Osa süüakse, osa sureb. Surnud osa sadeneb veemassist välja - veemassi vihm
· Hoovustesüsteemi üldpildi määrab tuul. Süsteem on kahekihiline. · Järve majandamine · Suur osa Peipsi reostumisest tuleb Venemaalt · Vee värvus, läbipaistvus ja mineraalainete sisaldus huumusained annavad Peipsi veele pruunika tooni. Järve eri osade värvus on erinev. Värvus muutub lõunast põhja heledamaks, samas suunas suureneb ka vee läbipaistvus. Peipsit iseloomustab hea hapnikureziim. · Fauna ja floora liigirikas fütoplankton. Zooplanktonid, põhjaloomad. Peipsi on Ida- Euroopa kalarikkamaid järvi. · Peamiselt inimtegevuse mõjul on Peipsi vee toitelisus jõudsalt suurenenud ja ületanud optimaalse taseme · Maavaradest leidub Pepsis liiva ja järvemuda. Mineraalvesi. Võrtsjärv · 270 km2 · Paikneb madalas lamedas nõos · Vesikonna pindala 3374 km2 (järve akvatoorium u 8%) · Järvenõgu pärineb kvaternaarieelsest ajast · Rannajoon 96 km ja vähe liigestatud
annaabi.ee 
