jäänud neuroloogilisi tagajärgi kannatama, nagu püsivad krambid ja isiksuse muutused.[8] Kuna Nipah viiruse jaoks pole vaktsiini, siis selle ennetamiseks oleks vajalik rutiinne puhastamine ja desinfitseerimine seafarmides.[8] Loomade haigestumist aitaks ära hoida ka see, et kui teatakse, et keegi on nakatunud, siis ta kohe eemaldada teistest loomadest.[6] 8 SIBERI KATK Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi on äge bakteriaalne zoonoosne nakkushaigus, mis esineb peamiselt taimetoidulistel metsikutel ja koduloomadel (veis, hobune, kits, lammas, piison, kaamel, jõehobune jm) kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Siberi katk levib endeemiliselt põllumajandusmaades Aafrikas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Lõuna Euroopas. Euroopas on siberi katk harva esinev nakkushaigus.[5] Haigustekitajaks on eoseid moodustav bakter Bacillus anthracis, mis on levinud maapinnas mitmes piirkonnas üle maailma
immunis -- vaba millestki). On suunatud parasiitide vastu. Takistab parasiitide tungimist peremeesorganismi ning nende arenemist ja elutegevust peremehes. Vt. ka immuunsus. antroponoosne parasitoos (kr. anthropos -- inimene + nosos -- haigus; parasitoos). Ainult inimesi tabandav parasitoos. antropozoonoosne parasitoos (kr. anthropos -- inimene + zoon -- loom + nosos -- haigus; parasitoos). Inimesele ja loomadele ühine (või ka inimeselt loomadele edastatav) parasitoos. Vt. ka zoonoosne parasitoos. arahnoloogia (kr. arachne -- ämblik + logos -- mõiste, käsitlus). Zooloogia osa, mis uurib ämblikulaadsete (Arachnoidea) klassi lülijalgseid. Parasiitsed ämblikulaadsed on enamasti lestaliste (Acarida) seltsis, mida uurib akaroloogia. Vt. ka veterinaararahnoloogia ja veterinaarakaroloogia. arahnoos (kr. arachne -- ämblik + "--osis" -- haigust tähistav järelliide). Ämblikulaadsete (klass Arachnoidea) põhjustatud parasitoos. Vt. ka akaroos e. lesttõbi.
põletiku korral, vereprobleemide puhul. Bakterid mõmm :) 05/06 Campylobacter jejuni Üldist. Väiksed komakujulised G- pulgad, liikuvad, 2 viburiga. Mikroaerofiised, puudub võime süsivesikuid fermenteerida ja oksüdeerida. C. Jejuni on USAs kõige sagedamini esinev bakteriaalse gastroenteriidi tekitaja. Kasvab paremini 42° kui 37°C juures. Epidemioloogia. Zoonoosne infektsioon, inimese infektsiooni allikas on tavaliselt hooletult valmistatud linnuliha. Infektsiooni saab saastunud toidu, pastöriseerimata piima või kontamineeritud veega. Inimeselt inimesele levik on harv. Normaalse maohappesuse korral on infektsioosne doos 108, langeb alahappesuse korral. Kõrge infektsioosne doos viitab vajadusele, et tekitaja toidus eelnevalt paljuneks. Levik on ülemaailmne, soolenakkust esineb rohkem soojadel kuudel. Eestis oli kampülobakter-enteriiti 2003
annaabi.ee 
