uurima ning kahe aasta pärast avastas ta imetaja munaraku ja pani aluse nüüdisaegsele embrüoloogiale. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu. Vaatamata edukale saavutusele ei saatnud Baeri hilisemaid samalaadseid uurimusi enam kiire edu ning mitmete asjaolude tõttu kolis Baer 1834. aastal lõplikult Peterburi. Seal ootas teda töö Peterburi Teaduste Akadeemias zooloogina, hiljem füsioloogina. Baeri Peterburi-eluperiood hõlmas nii teaduslikku kui ka teadusorganisatoorset tegevust. 18411852 töötas ta Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia võrdleva anatoomia ja füsioloogia korralise professorina. Zooloogina töötades kiindus ta tugevasti Venemaa füüsilisse geograafiasse. Baer korraldas mitu ekspeditsiooni ja käis ise mitmel teaduslikul retkel. Lisaks kõigele oli Baer Vene Geograafiaseltsi asutamise mõtte algataja, selle president
Seda seetõttu, et loomade tajuelundid on inimese omadest palju arenenumad ning katsealused õppisid viipekeele asemel vaid ära tajuma, millal 1 nad annavad õige vastuse sõnumite abil, mida katse läbiviija mittetahtlikult saatis. (Faverau 2010: 238–239) Hegigeri uurimus äratas huvi Thomas Sebeokis ning neist said head tuttavad. Heini Hediger suri 1992 austatud zooloogina, olles avaldanud mitu oma erialal põhjapanevat teost. (Faverau 2010: 239) Kavala Hansu fenomen loomapsühholoogi vaatepunktist Hedigeri artikkel keskendub kommunikatsioonile loomadega ning katsetele õpetada loomadele inimese kombel suhtlema. Populaarseim näide sellest on hobune Kaval Hans, kes 20. sajandi algul ning kellele proovis peremees, Wilhelm von Osten, õpetada matemaatiliste tehete lahendamist
ehitatud koolimaja. 1884 on kinkinud lapsevanemad Reaalkoolile ka Reaali lipu. Reaalkooli õpilased, direktorid, õpetajad Direktorid: 1881 1890 Peter Osse. Peter Osse sündis aastal 1851 ja suri 1925. Ta oli rahvuselt sakslane, kuid sündis venemaal. 1870 sai gümnaasiumi hariduse, ta lõpetas TÜ matemaatikuna. Sai ülesande Linnavalitsuselt, et tutvuda Saksamaal olevate realkoolidega. 1890 1915 Wilhelm Petersen sündis 1854 ja suri 1933. Ta sündis Lihulas, lõpetas TÜ Zooloogina. Rahvusvaheliselt tuntud liblikauurija oli Wilhelm Petersen. Teada olevalt on tal 54 teaduslikku uurimustööd, hüüdnimeks oli tal Fiiba. 1915-1933 Nikolai Kann sündis 1873 ja suri 1948. Ta oli Reaalkooli esimene eestlasest direktor. Ta oli samuti haridustegelane ja poliitik. Ta lõpetas ülikooli ajaloo ja keeleteaduse osakonna. Aastatel 1933-36 oli ta Haridus- ja sotsiaalminister. Samuti oli ta Asutava Kogu liige. Ta viis läbi ebaõnnestunud koolireformi. Õpetaja: Julius Koppel.