Suur Teine võib olla eksiteel, aga meil on kujutlus sellest, et tal on põhimõttelislt õigus. Seadus toimib praegu teistmoodi, kui siis kui ta kehtestus. Ta kehtestus vägivallla kaudu: seadusesisesed ja -välised. Seaduse edasine funktsioon: ühiskond varjab, et ta on seotud vägivallaga. Seaduse kontseptsioon ei tulene õiglusest (kuigi nii oleks seadusele loomulikum alluda). Seadus on sümboliline kord (küünilisemalt: suur vale, millesse me kõik usume). Nt "Kuninga uued riided" Zizeki järgi toimib selline ühiskond nii: see, mida ainult meie teame, pole oluline. Me saame teadmisi kasutada siis, kui Suur Teine seda ka teab. Mingi fakt võib olla tõsi, aga me ei saa "oma elu elada" teadmata, et Suur Teine seda teab. Me määratleme ühiskonnas selle kaudu, mida Suur Teine meilt ootab. Tähis zizeki teoorias: Suure Teise tajumine on tänapäeva ühiskonnas kadumas. Nüüd toimib ühiskond veidi teise süsteemi järgi. Baudrillard (1929-2007)
Seadus toimib praegu teistmoodi, kui siis kui ta kehtestus. Ta kehtestus vägivallla kaudu: seadusesisesed ja -välised. Seaduse edasine funktsioon: ühiskond varjab, et ta on seotud vägivallaga. Seaduse kontseptsioon ei tulene õiglusest (kuigi nii oleks seadusele loomulikum alluda). Seadus on sümboliline kord (küünilisemalt: suur vale, millesse me kõik usume). Seadus on seadus ja me allume sellele. Nt "Kuninga uued riided" Zizeki järgi toimib selline ühiskond nii: see, mida ainult meie teame, pole oluline. Me saame teadmisi kasutada siis, kui Suur Teine seda ka teab. Mingi fakt võib olla tõsi, aga me ei saa "oma elu elada" teadmata, et Suur Teine seda teab. Me määratleme ühiskonnas selle kaudu, mida Suur Teine meilt ootab. Tähis zizeki teoorias: Suure Teise tajumine on tänapäeva ühiskonnas kadumas. Nüüd toimib ühiskond veidi teise süsteemi järgi.
pole universaalne, vaid organiseerib end ise igas individuaalses ajaloos, taandamata end mistahes arengu normatiividele. Psühhoanalüüsil ei ole sihti. ja Zizek. 34. Slavoj Zizek nägi vaeva, et välja uurida ajastu põhiprobleem, ja leidis, et selleks on lõbutsemisvajadus. "Kui varem valitses nn kohustuseetika, mis põhineb Kanti imperatiivil "Sa võid, sest sa pead!", siis nüüd on lood vastupidi: sa pead, sest sa võid," kirjutab Zizek. Hea näide olevat Viagra potentsiravim, mis Zizeki meelest sunnib inimesi jätkama lõbutsemist ka siis, kui otsest vajadust lõbutsemiseks enam polegi. Kes ei lõbutse, sellel tekib süütunne. Slavoj Zizek süüdistab kõiges superego. Slavoj Zizek kirjutas, et ülim Ameerika paranoiline fantaasia seisnebki selles, et üks nõndanimetatud lihtne indiviid, kes elab väikeses idüllilises California linnakeses, tarbimisparadiisis, hakkab äkki kahtlustama, et tema maailm kõik
annaabi.ee 
