2. eripreventsioon 3. kättemaks 4. karistamine Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction (pp 104-145); 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004; 2005. 3. E. RASKA. ÕIGUSE APOLOOGIA. SISSEJUHATUS REGULATSIOONI- SOTSIOLOOGIASSE. Tartu, 2004, lk 13-49. 4. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. (SEALT: ÕIGUS KUI SOTSIAALSE KONTROLLI INSTRUMENT) Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a. õpik). 5. R. Zippelius. Grundbegriffe der Rechts- und Staatssoziologie. München, 1991. (S 79-80). (Olemas TÜ õigusteaduskonna raamatukogus). 6. ÕIGUS ÜHISKONNAS. ART.KOGUMIK. Tartu, 2006, lk 25-57. ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA II SEMINAR I KÜSIMUSED 2006/2007 õa (päevane osakond) 27.03.2007 1. Õiguse sotsioloogia ajalooline areng ja ülesanded.
Juriidilist probleemi lahendama asudes tuleb küsida õigusnormi kehtivuse ehk objektiivse õiguse järele ning seejärel normi mõtte ja sisu järele. Väärtusjurisprudents saavutab oma tähenduse seeläbi, et ta tunnustab ja on seotud seadusest kõrgemalseisvate või seadusele „eelnevate“ väärtustega. Tegemist võiks olla väärtusmastaabiga, nad peavad olema aluseks õiguslikule reguleerimisele, seaduste täiendamisele ja samuti seaduse tõlgendamisele. Zippelius toonitab, et meist igaüks saab väärtuskogemusi, mida inimesed, kas heaks kiidavad või hukka mõistavad. ta näeb kohtunike või siis valitsusametnike jaoks väärtuste suunamäära valitsevaid ettekujutusi õigusest. põhiõigustega seoses on ühiskonnas valitsev õiguslik eetos kirjas põhiseaduses. Ühiskonnas on igas ajas ja ruumis midagi sellist, mis on paljudele omaseks saanud. Ühiskonnas on alati midagi sellist, mis garanteerib laiaulatusliku konsensuse
Deutschland. Baden-Baden, 1981. Lang, V. Põhiküsimusi kehtivast riigikaitseõigusest. Tartu, 1939. Laun, R. Allgemeine Staatslehre im Grundriß. 9., Aufl. Schloß Bleckede a.d. Elbe, 1964. 112 Maruste, R. Inimõigused ja ausa õigusemõistmise põhimõtted. Tallinn, 1993. Maruste, R.; Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis. - Juridica, 1994, 3. Maunz, T. Deutsches Staatsrecht. 23., Aufl. München, 1980. Maunz, T.; Zippelius, R. Deutsches Staatsrecht. 8., neubearb. Aufl. München, 1991. Maurer, H. Allgemeines Verwaltungsrecht. Vierte, überarb. und erg. Aufl. München, 1985. Mayer, O. Deutsches Verwaltungsrecht. Bd. I, Leipzig, 1985. Merkl, A. Allgemeines Verwaltungsrecht. Wien und Berlin, 1927. Merusk, K. Halduskohus ja kohtulik halduskontroll Eestis. - Eesti Jurist, 1992, 2. Merusk, K. Avaliku teenistuse seaduse põhimõtted. - Eesti Jurist, 1992, 5. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi
Deutschland. Baden-Baden, 1981. Lang, V. Põhiküsimusi kehtivast riigikaitseõigusest. Tartu, 1939. Laun, R. Allgemeine Staatslehre im Grundriß. 9., Aufl. Schloß Bleckede a.d. Elbe, 1964. 112 Maruste, R. Inimõigused ja ausa õigusemõistmise põhimõtted. Tallinn, 1993. Maruste, R.; Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis. - Juridica, 1994, 3. Maunz, T. Deutsches Staatsrecht. 23., Aufl. München, 1980. Maunz, T.; Zippelius, R. Deutsches Staatsrecht. 8., neubearb. Aufl. München, 1991. Maurer, H. Allgemeines Verwaltungsrecht. Vierte, überarb. und erg. Aufl. München, 1985. Mayer, O. Deutsches Verwaltungsrecht. Bd. I, Leipzig, 1985. Merkl, A. Allgemeines Verwaltungsrecht. Wien und Berlin, 1927. Merusk, K. Halduskohus ja kohtulik halduskontroll Eestis. - Eesti Jurist, 1992, 2. Merusk, K. Avaliku teenistuse seaduse põhimõtted. - Eesti Jurist, 1992, 5. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi
annaabi.ee 
