agressiivselt ja võistluslikult tõenäolisemalt pärast mõnda aega väikses ruumis kokkusurutult olemist kui sama pikka aega lahedates kontrolltingimustes viibimist. Uurimuses püüti simuleerida reisimise mõju tunglemise tingimustes. Teistes uuringutes leidsid uurijad samasuguseid efekte täiskasvanutel ja järeldasid sellest, et tunglemine võib olla agressiivsuse teguriks. Agressiivsus kui mõjude kombinatsioon Zillmann (1979) arvas, et kõigi ülaltoodud keskkonnategurite ühiseks jooneks on see, et nad tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise aktivatsiooniga teeb aktiveerituse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui ka asjakohane stiimul olemas on. Seda mõtet toetab kuulus Scachteri ja Singeri (1966) uurimus, mis näitas, et asjakohane
tugev ja blokeerimine on täielik. Erinevat liiki frustratsioon võib viia ka erinevat liiki käitumisele. Vaid teatud tüüpi frustratsioon tekitab agressiooni. Berkowitz väidab, et frustratsioonile võib järgneda kaks võimalikku käitumisviisi - kas põgeneda või siis käituda agressiivselt. Milline neist valitakse, sõltub mitmetest asjaoludest. Avalikku agressiooni frustratsioonile ei järgne, kui keskkonnas ei ole kindlaid stiimuleid (võtmeid). 34. ERUTUSE ÜLEKANDE TEOORIA (ZILLMANN) Selle teooria kohaselt lisandub inimesel eelnevast ärritusest jäänud jääkerutus sellele vihale, mida inimene kogeb siis kui teda pärastpoole provotseeritakse. Kuna inimesel toimub põhjuse vale omistamine, siis selline jääkerutus kantakse üle sellisele emotsioonile nagu viha ja see omakorda suurendab tõenäosust, et inimene käitub agressiivselt. Erutuse ülekanne suurendab agressiooni selle vastu, kes sellise käitumise välja provotseeris
territooriumile, nii et igal liikmel oleks vimalik saada küllaldaselt ressursse oma käsutusse (toitu ja vett). Liigi esindajad märgistavad ja kaitsevad oma spetsiifilist territooriumi, tagades seeläbi oma ellujäämist. 3)agressiooniga tagatakse ka teatav domineerimise redel, mis tagab loomagruppides teatavad stabiilsed suhted, aidates seega samuti kaasa selle ligii säilimisele. Erutuse ülekande teooria (Zillmann) Selle teooria kohaselt lisandub inimesel eelnevast ärritusest jäänud jääkerutus sellele vihale, mida inimene kogeb siis kui teda pärastpoole provotseeritakse. Kuna inimesel toimub põhjuse vale omistamine, siis selline jääkerutus kantakse üle sellisele emotsioonile nagu viha ja see omakorda suurendab tõenäosust, et inimene käitub agressiivselt. Erutuse ülekanne suurendab agressiooni selle vastu, kes sellise käitumise välja provotseeris
annaabi.ee 
