Seltskonnas olles kasvab meie teadlikus zestidest ja kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meil ümbritsevas keskkonnas. (Pease, 1994) 3.2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar, mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid. Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Oleme ülitundlikud märkama pisimaidki näoliigutusi, isegi kui me ei oska neid täielikult tõlgendada. (Pease, 1994) 6 4. Tsoonid Üldiselt võib isikliku ruumi jagada neljaks kategooriaks, alustades kõige intiimsemast ja liikudes välja, avalikuma poole. Need kategooriad on üldisteks teejuhtideks.
teadlikud olla ja enamasti on neid vähe. Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus zestidestja me kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meid ümbritsevas seltskonnas. Näiteks naine meeste seltskonnas, võib aeglustada sammu ja hõõritada puusi. Mehed seevastu kohendavad kehahoiakut, tõmbavad kõhu sisse, vahetavad pilke (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks kulmukergitus, võib edastada lugematuid tähendusi, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega. Suu ja silmad on meie kõige kõnekamad näojooned (Jaskolka, 2004: 23). 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides Me anname palju märke ja signaale seda ise teadvustamata. Mõned võivad olla vaevumärgatavad, nagu kulmukergitus
mida nad näevad või tunnevad. Vastupidi, kui naine ligineb rühmale nägusatele meestele, võib ta aeglustada sammu ja hööritada puusi, et rõhutada oma figuuri veetlevust. 2.2.2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar, mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid. Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks mõelge lugematutele tähendustele, mida võib edastada kerge kulmukergitus, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega. Oleme ülitundlikud märkama pisimaidki näoliigutusi, isegi kui me ei oska neid täielikult tõlgendada. Ausalt öelda on suu ja silmad meie kõige kõnekamad näojooned. Silmad öeldakse olevad hinge peegel, on ju
annaabi.ee 
