klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959, ta on eesti kitarrimängija ja helilooja, Tartu Ülikooli Vlijandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht. Ta on välja andnud kolm sooloplaati: “Ramp” (1995), “Ain Agan ja Tallinna Kammerorkester” (2005) “Pictures” (2009) ning duoplaat "A2O" Oleg Pissarenkoga (2010).
Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist Urmas Lattikas- pianist Ain Agan- kitarrist Raivo Tafenau- saksofonist Taavo Remmel- bassist Els Himma- laulja Silvi Vrait- laulja Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester" "Kiigelaulu kuuik " "Weekend Guitar Trio" 6 New Orleansi jazzi kujunemine New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Need ansamblid olid tegelikult miinimumini vähendatud koosseisuga puhkpilliorkester. Vaskpillidest oli alles ainult kornet ja tromboon, puupillidest klarnet, rütmi
20. sajandi algupoolel asendati Kagu-Eestis kandle üksikud basskeeled valmis saateakordidega. Soov avardada kandle ulatust ja mänguvõimalusi viis 20. sajandi 50-ndail aastail kandleehitajaid mitme uue kandletüübi loomisele. Otsingute tulemusena tekkisid kromaatiline ja saatekannel. Viimane võimaldas mängida paljusid akorde kõikides helistikes. Muuseumi fondides on üle 50 kandletüübi. Siin on nimetute rahvapillimeeste- kandelehitajate kõrval Friedrich Voldemar Janseni, Juhan Zeigeri, Jaan Hivaski, Harald Kristali, Elmar Luhatsi, Väino Maala, Taavet Poska ja paljude teiste loodud pille. Pillikollektsioonis on mitu eesti talupoegade poolt valmistaud viiulit, moldpilli ja Põhja-Eestis ning saartel ja rannikualadel levinud hiiukannelt. Peeti endastmõistetavaks, et iga pillimees valmistas endale ise pilli. Kogemusi käidi hankimas naabrite juures ja neid anti edasi põlvest põlve. Vanades kroonikates ja dokumentides leidub rohkesti andmeid torupilli,
ka Vanemuise teater. Fixi aegu kujunes ka tema laulurepertuaar välja, mis kätkes tegelikult küll praktiliselt kogu lauluvara, mida pakub esitajale levimuusikamaailm. (ibid: 90-91) 1984. aastal kolis Vrait elama Tallinnasse. Seal avanesid võimalused koostööks erinevate kollektiividega ja süveneda rohkem eri stiili muusikasse. Koos pianist Jaak Jürissoniga esitab ta intiimsemaid laule; Kukerpillidega ehtsat kantrit; A. Pilliroo, H. Aniko ja L. Saarsalu ansamblitega nin H. Zeigeri big-bändiga dzässilaule. Eesti Raadio estraadiorkestriga ja Tõnis Kõrvitsa ansambliga on Silvi Vrait tutvustanud peamiselt eesti heliloojate uusi laule, kuid mida ta ka ei laulaks- kõik jõuab publikunisisemise sära ja hingestatusega. Suure ulatusega varjundirikas ja tundeküllane hääl, intonantsioonitäpsus, stiilitaju ja loomupärane musikaalsus lubavad tal interpreteerida väga eriilmelist muusikat.
annaabi.ee 
