Madalmaade vabadusvõitlus 15.sajandi lõpul läksid Madalmaad Hispaania valdusesse. 16.sajandil kuulutati 17 provintsist koosnevad Madalmaad ühtseks tervikuks, mida valitses keisri asehaldur. Provintse esindasid staadid ja nende ühine esindus generaalstaadid Madalmaade majanduslikuks arenguks kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades: Flandia ja Brabant. Oli arenenud manufaktuuri tööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka kodanlus. Samuti lepitud enam võõrvõimuga. Lihtrahvas oli vastuvõtlik mitmesugustele ühiskondlikkudele liikumistele. 1556.aastal läksid Madalmaad Felipe II võimu alla. Hispaania ülemvõimu ajal halvenes madalmaade majanduslik olukord
Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud.14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad).Maa-ala vallutasid ja ühendasid Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal. 16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus. Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa Lõuna-Madalmaadest, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26
2) Tudor Inglismaa 3) Hannover Inglismaa 4) Habsburg Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad 5) Hohenzollern Preisimaa 42) Nimeta madalmaade iga provintsi keel, usuline kuuluvus, majanduslikud väljavaated jne Madalmaade põhjaosas olid germaanlased, hollandi keelt kõnelevad flaamid lõunaosas olid prantsuse keelt kõnelevad valloonid. Põjaprovintsides Hollandis, Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega, lõunaprovintsides Flandrias ja Brabandis oli üks Euroopa arenenumaid tööstuspiirkondi. Kaguprovintsides nagu Luksemburg tegeldi vabal tööjõul põhineva põllumajandusega. Reformatsioonidega jõudsid Madalmaadesse eelkõige radikaalsemad voolud nagu anabaptistid ja kalvinistid. Katoliku usk püsis aga edaspidigi olulisel kohal ka suurima
kõrgemast (peamiselt lõunaprovintsidest pärit) aadlikust moodustatud riiginõukogu. Ülemasehaldur ja riiginõukogu resideerisid Brüsselis. Etniliselt jagunesid Madalmaad germaani põhjaosaks, kus elasid hollandi keelt kõnelevad flaamid ning prantsuse keelt kõneleva vallooni elanikkonnaga romaani lõunaosaks. Ka Brüsseli õukonnas kõneldi prantsuse keelt. Provintsid eristusid üksteisest ka majanduslikult. Põhjaprovintsides Hollandis (tänapäeva Hollandi lääneosa), Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega. Lõunaprovintsid (Flandria, Brabant) olid Euroopa arenenumaid töönduspiirkondi. Kaguprovintsides (Luksemburg) domineeris vabale tööjõule tuginev põllumajandus. Rahvastiku tihedus Madalmaades oli suurim Euroopas üle 70 in/km2. Kõrge linnastumus kiirendas kodanluse esiletõusu. Vaid kõige lõunapoolsemates provintsides (Artois, Hainaut) oli aadli mõju seisuslikes esindustes linnadest suurem
annaabi.ee 
