toimetatud soomekeelne kogumik ,,Kõige taga oli hirm" (,,Kaiken takana oli pelko"), mille läbivaks teemaks on Eesti ühiskonna saatus nõukogude ajal. "Puhastus" sisu lühikokkuvõte Aliide Truu nimeline vanem naine elab üksinda Lääne-Eestis. Eesti riik on äsja taasiseseisvunud ja maareform alanud. Vana naise argipäeva katkestab taluhoovile sattunud kahekümnendates Zara. Meelemärkusele tulnuna räägib Zara, et põgeneb oma vägivaldse mehe eest. Kohtumine Zaraga rebib Aliides lahti noorpõlvestmälestused, armastusest ja valikutest, mis otsustasid tema lähedaste saatuse. Oma meeletheitlike valikute võrgus sipleva Zara olukord näitab omakorda, et kuigi olud on muutunud, pole tagakiusamine sugugi kadunud, vaid leidnud uued vormid. Tähtsamate tegelaste iseloomustus Aliide Truu Ingel Pekk (Truu) Zara Pekk Hans Pekk Teose probleemistik "Puhastuse" tuumaks on meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Samas avab romaan
põgeneda metsa, laseb Aliide talle kuuli õlga. Leides kambrist Hansu päeviku taipab Aliide, et mees polnudki kunagi tahtnud temaga koos uut elu alustada, seob ta Hansu kinni ning viskab kambrisse ja sulgeb kõik õhuavad. Sinna Hans ka sureb. Kõik see aeg on Ingel oma psüühiliselt rusutud tütre Lindaga nüüdseks uue elu peal Venemaamal, kus Ingel muutub endassetõmbunuks ning istub vaid akna all ja vaatab taevast tähti. Juttu ajab ta üksnes lapselapse Zaraga, kes nii saabki teada kõik, mis vaja nende kodutalu kohta. Zara lahkub, vanaemalt saadud pilt temast ja Aliidest taskus, parema elu otsingutele Saksamaale, kus temast saab aga prostituut. Töötades prostituudina varjunimega ning teeseldes kedagi teist, ei unusta ta kunagi oma tõelist mina. Amet on Zarale sõna otseses mõttes armistav, tuleb ette sagedasi sinikaid ja haavu, mida tuleb õmmelda. Kui Zaral avaneb võimalus oma ülematega sõita koos Tallinnasse, toob ta ettekäändeks
higihais, uriinist niiske kott ümber naise pea, kelle suust tulev soe õhk selle lämbeks muudab, ning okse. Martini karakteri silmapaistvaim ja korratavaim omadus ongi tema higi- ja sibulahais. Mida rohkem lugeja meeli autor kaasab, seda lihtsam on tal publikut manipuleerida. Öeldakse, et kui üks meel on kasutusest ära, teravneb teine. Et pimedad kuulevad rohkem ja täpsemalt nii on ka selles raamatus lugeja vahepeal kas Hansuga kapptoas või Zaraga bordellis luku taga või Aliidega kott peas. Või seljaga kellegi poole või pimedas või eemal. Ning kuulmisele, maitsmisele, haistmisele, nägemisele lisaks ka muud füüsilised aistingud: südame pekslemine, külm, valu, enamasti esitatud metafooridega, mis toovad tunde lähemale kui ,,mul oli valus" või ,,mul on külm". Tõelise härdameelse patrioodina oli minul uhke lugeda meie luuletajate ja laulude ridu
piinasid ning väitsid, et Zara olevat neile võlgu. Ühel hetkel meenutab Zara pilti, mida vanaema talle Vladivastokist kaasa andis: sellel olid vanaema Ingel ning tema õde Liide. Vanaema tahtis, et Zara Liidet külastaks ning räägiks pärast talle sealsest eluolust. Peatselt kuulis Zara, et Lavrenti ja Pasa plaanivad sõita Tallinnasse. Pika moosimise ja palumise peale võtsid mehed Zara reisile kaasa. Lavrentil ja Pasal oli plaanitud kohtumine bossiga, viimane tahtis Zaraga magada, neiu aga tappis mehe ja põgenes. Ta jooksis läbi linna, metsade, üle põldude, ta palus küüti jne kuniks jõudis lõpuks vanaema õe Aliide maja juurde. Viimane võttis tüdruku enda hoole alla. Aliide ja Zara 1992. aastal Lääne-Eestis Aliide leidis Zara oma maja eest, uuris tüdruku tausta ning pakkus neiule võimalust end korrastada, andis Zarale süüa ning teised riided. Aliide rääkis Zarale, et talle tuleb peatselt tütar Talvi Soomest külla
annaabi.ee 
