korduv viis. koguduse 1-häälset laulu saab orel. Koraaliviisidest on tehtud mitmehäälseid seadeid- homofooniline mitmehäälsus. *see oli Kirikumuusika *ILMALIK MUUSIKA *16. sajandil laienes muusikatarbijate ring kuna: 1) laienes kooliharidus, korralik muusikaõpetus 2) leiutati nooditrükitehnika *prantsuskeelselt ilmalikku laulu nimetati sansooniks( enamasti armastuslaulud. 4-häälsed) *näiteks Clement Janequin ''Lindude laul'' Itaalias valitses erakordne zanriterohkus vokaalpolüfoonias: 1) frottolla- õukondlik laulutüüp 2) vilanella- laul, mis matkib ravamuusika stiili 3) balletto- tantsulaul 4) madrigal- eriti peen kõrgharitlaste koosmuitseerimise vorm *madrigal-soolomadrigal-ooper-madrigalikomöödia *14-16 sajandil mängiti pillidega vokaalmuusika seadeid- canzon, sonata, ricercar *klahvpillid: klavessiiin, klavikord, orel *puhkpillid: dulcian, pommer, plokkföödid, trompet, tromboon, krummhornid, tsink
Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia . Vaimuliku muusika kõrval oli väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfooniaga tekkis kaanon . Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd taotleti inimlikke tunnete kurbuse, rõõmu, leina väljendust. HILISRENESSANSS (16. saj) Itaalia, Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto ja madrigal. 7.Nimeta hilisrenessansi heliloojad kirjeldades nende tegevust ja loomingut Orlando di Lasso Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast
emotsionaalsus kui ka peen tundelisus. · Josquin Desprez- Ave Maria http://www.youtube.com/watch?v=LUAgAF4Khmg · Josquin Desprez Motets et Chansons http://www.youtube.com/watch?v=hiKaf1-8yQQ · Josquin Desprez Missa La sol fa re mi http://www.youtube.com/watch?v=4wosp8J3K_A HILISRENESSANSS ( 16.saj ) Itaalia Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes, see muutus prestiiziküsimuseks. Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto, madrigal. Orlando di Lasso (Orlandus Lassus) , teda on raske ühe kindla rahvusega seostada. Sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal,tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast
umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus.Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd hakati taotlema inimlikke tunnete kurbus, rõõm, lein väljendust. Hilisrenessanss (16. saj) Itaalia Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Kultuurimetseenlus muutus prestiiziküsimuseks.Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto, madrigal.Hilisrenessansi väljapaistvaimad heliloojaid oli Orlando di Lasso (Orlandus Lassus), keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise kosmopoliidina tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast
annaabi.ee 
