looming: viisikäände pea rõhk sümfoonilisel ja klaverimuusikal tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis programmilise muusika pooldaja ja arendaja kaunistusi lõi sümfoonilise poeemi (kirjutas neid 13 nt looming: ,,Ungari" ,,Prelüüdid" ) peamiselt klaveriteosed uuendas sonaaditsüklit klaverimuusika rikas nii sisult kui ka zanritelt LOONUD: eelistatud zanrid : kogumikke (19 Ungari rapsoodiat prelüüd ,,Transtsendenaalsed etüdid", ,,Rännuaastad", nokturn ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad" 400 etüüd (nt ,,c-moll") klaveritranskriptsiooni) ballaad 13 sümfoonilist poeemi ja tantsurütmil põhinevad : 2 sümfooniat masurka
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi
See annab musikale erilise, poolalikult uhke hoiaku, mida veelgi rõhutab poola rahvatantsudele masurkale ja poloneesile iseloomulik pinkteeritud rütm viisi aluses. Chopin tundis põhjalikult oma rahva muusikat. Kasutamata rahvaviise muutmata kujul, põimis ta siiski kõikjale nende rütmi- ja viisikäände. Peamisel kohal klaverimuusika Chopini looming koosneb peamiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva. Chopini klaverimuusika on väga rikas nii sisult kui ka zanritelt. Chopin viimistles oma teoseid kaua ja põhjalikult, andes igale helile suure tähenduslikkuse. Nii suutis ta palju öelda ka lühiteostes. Eelistatud zanriteks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad või tantsurütmil rajanevad palad- mazurka, poloees, valss. Chopin tõi esimesena instrumentaalmuusikasse ballaadi. Kõik need romantismi ajal moodsadzanrid omandasid erilise poeetilisuse just Chopini muusikas. Oma olemuselt oli Chopin salongipianist, armastades intiimset seltkonda.
Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas sündinud Erki- Sven Tüürist on saanud üks eesti mängitumaid heliloojaid maailmas. Tema muusika on erinev nii zanritelt kui koosseisudelt. Erkki-Sven Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Alates Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis
peaaaegu tervenisti rahvamuusikast. Kratt on mütoloogiline olend, kes on inimese loodud lendav tulesabaga tegelane. Tema ülesanne on peremehele varandust röövida, elujõu saab vanakurjalt. Balletis müüb ahne taluperemees oma hinge kuradile ja valmistab endale krati. See tassibki peremehele varandust kokku, kuid siis paneb talu põlema, kägistab peremehe ja lõpuks kaob vanakurjaga, kes on ahne taluniku hinge järele tulnud. E. Tubina looming on zanritelt väga mitmekesine, silmapaistvamad teosed kuuluvad lavamuusika ja orkestrimuusika valdkonda (10 sümfooniat), ta on Heino Elleri üks andekamaid õpilasi, kes 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi, kuhu ta jäigi. Sümfooniatest on tuntuim tema 5. sümfoonia. Gustav Ernesaks (1908-1993) Helilooja ja koorijuht. Eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Rahvas kutsus teda Laulutaadiks. G. Ernesaks lõpetas Tallinna
annaabi.ee 
