LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Haydnil oli 104 sümfooniat. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Tema kaks tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastajad". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanridesse. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister. Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse ja pikka aega oli isa ka poja mänedzer. Mozarti õe nimeks oli Maria Anna ehk Nannerl, kellega ta vahel koos esines. Viinis tegutses Mozart muusikaõpetajana ning andis tihti kontserte. Viinis Mozart abiellus ning tutvus Haydniga. Haydnist sai talle eeskuju kvartetizanris ning Haydnile pühendas ta ka oma esimese kvartetikogu.
Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. Lavamuusika Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe",
ajalooga, seda omamoodi peegeldades ja vahel ka valitsevale ideoloogiale lõivu makstes. Ometi leidis ta isikupärase vahendi iroonia, groteski ja satiiri et väljendada oma kaasaelamist inimlikele ja sotsiaalsetele probleemidele ja suhtumist totalitarismi. Sostakovits on üks 20. sajandi väljapaistvamaid sümfoniste ning selles osas on teda võrreldud Mahleriga. Tema loomingu kaalukaim osa on 15 sümfooniat, kuid sümfooniline mõtlemine on kandunud ka teistesse zanridesse, näiteks instrumentaalkontsertidesse ja kammermuusikasse. Sümfooniatest on enim mängitud 5., 7., ,,Leningradi sümfoonia", 10. . Sostakovits on kirjutanud 2 ooperit ,,Nina" ja ,,Katerina Izmailova". Kammermuusika tähtteosed on tema 15 keelpillikvartetti, millest eriti ekspressiivsete väljendusjõuliste kujundite poolest tõuseb esile 8. kvartett. Klaverimuusikas on antoloogilise tähendusega suurtsükkel ,,24 prelüüdi ja fuugat".
annaabi.ee 
